«Infodemiija»? Beaggimat, gielis ođđasat ja konspirašuvdnateoriijat koronaepidemiija birra – 3. oassi
Ceahkki: Oahppaheaddjioahppu, Nuoraidskuvla, Joatkkaskuvlla oahpahus. Fága: Demokratiija ja borgárvuohta, Media ja digitála gálggat, Dárogiella, Servodatfága. Resurssat: Oahpahusbottat.
Barggu ulbmil:
- Dihtomielalašvuohta hástalusaid birra mat čuožžilit diehtojuohkimiid dihte roassodiliin. - Máhttu iešguđet lágan boasttudieđuid birra ja ovttastumiid birra maidda dat laktásit. - Máhttu analyseret gálduid mat čatnasit koronadávdii ja identifiseret boasttudieđuid.
Čanastat oahppoplánačoakkáldahkii:
Bajitoassi: 1.3 Kritihkalaš jurddašeapmi ja ehtalaš diđolašvuohta, 1.6 Demokratiija ja mielváikkuheapmi, 2.3 Vuođđogálggat, Fágaidrasttildeaddji fáttát: 2.5.1 Álbmotdearvvašvuohta ja eallimis birget, 2.5.2 Demokratiija ja mielborgárvuohta
Áigi:
2 x 45 minuhta
Joavkosturrodat:
15-30
Láidestus oahpaheaddjái
Covid-19 virus, nu gohčoduvvon koronapandemiija, lea leavvan miehtá máilmmi. Oallugiidda lea dehálaš diehtit movt dilli boahtá ovdánit. Seamma ládje go ollu eará riikkat, de lea Norga máŋgga vuorus mearridan garra doaibmabijuid unnidandihte njoammunvára. Doaibmabijut rievdadit oallugiidda álbmogis beaivválaš eallima, ja oallugiidda leat rievdadusat dramáhtalaččat.
Roassodiliin šaddá stuora dárbu oažžut dieđuid ja gártá issoras ohcamuš gávdnat sivvačilgehusaid ja einnostemiid. Interneahtta ja sosiála mediat leat mielde váikkuheame dasa ahte hui ollu diehtojuohkin jorrá.
Muhtin lágan diehtojuohkin mielddisbuktá eahpeluohttámuša, balu ja panihka. Gávdnojit issoras ollu diehtojuohkimat mat sáhttet mielddisbuktit eahpejierpmálaš ja njuolgut vahátlaš daguid, sihke oktagaslaččat dahje kollektiivvalaš dásis. Dan rájes go pandemiija vulggii álgogeahčen 2020 lea Máilmmi dearvvašvuođaorganisašuvdna (WHO) váruhan boasttudieđuid vuostá mat jorret. WHO mielde sáhttet boasttudieđut mat jođánit levvet, mielddisbuktit “infodemiija” mat sáhttet mielddisbuktit stuora billisteaddji váikkuhusaid.
Dát oahpahusdagus addá ohppiide/studeanttaide vejolašvuođa guorahallat iešguđetlágan boasttudieđuid koronapandemiija birra, ja reflekteret manin dákkár boasttudieđut ihtet ja movt dat váikkuhit. Sii besset maid oahpásmuvvat makkár mállet gávdnojit fuomášit dakkáriid ja movt vuosttaldit boasttudieđuid juohkima.
Oahpahusdagus lea golmma oasis, maid sáhttá čađahit oktanaga dahje juohkit máŋgga láhkkái.
Vuosttaš oassi lea láidestus fáddái (sullii 20 min).
Nubbi oassi lea fenomenaid birra mat mielddisbuktet ahte boasttudiehtojuohkkin leavvá ja mielddisbuktá váttis váikkuhusaid, ja sivaid ja dynamihkaid birra manne dákkár boasttudiehtojuohkkin beassá leavvat (sullii 60 min).
Dán oasis, Goalmmát oasis beassat oahpásmuvvat málliide movt sáhttá fuobmát ja vuosttaldit boasttudiehtojuohkimiid (2 x 45 min).
Maŋimus čuoggá dán oasis; 3 Teakstaanalysa, sáhttá vejolaččat addot iehčanas bargun dahje ruovttubargun.
Ráhkkaneapmi
Ávžžuhuvvo ahte 1. oassi ja 2. oassi čađahuvvojit álggos, dahje – unnimus lági mielde – ahte álggos čájehuvvo oahpistanfilbma.
Váldooassi
- Bargoárka «Almmustahttit boasttudieđuid Shift-metodain».
Lágit bargoárkka «Bargoárka almmustahttit boasttudieđuid (Dárogillii)» olahanmuddui ohppiide/studeanttaide.
Oahppit/studeanttat geahčadit cehkiid bargoárkkas.
Geavat áinnas dán video man faktisk.no lea buvttadan, ovdamearkan válddaheapmái bargomálles: https://youtu.be/yqxw8IA7-Rg
Eaŋgalasgiela oahpahussii: Metoda čilgejuvvo dás, artihkkalis «Sifting Through the Coronavirus Pandemic».
2. Movt geavaha SIFT-metoda
Bija ohppiide/studeanttaide vejolašvuođa oaidnit skjermdump fra now8news.
Olu riikkain leat doaibmabijut koronapandemiija oktavuođas mielddisbuktán ahte olbmot gávppašit ja čohkkejit biebmogálvvuid. Muhtumin leat doarrán nai gávppis hivssetbáhpiriid nalde. Ja de gulustuvai sosiála median ahte lea gávdnon koronavirus hivssetbáhpiriin.
Dát govva lea vižžojuvvon neahtas ovtta siiddus mii jugii dán ođđasa:
Daga SIFT-analysa dárkkistit dán ođđasa luohttevašvuođa.
Gažaldagat reflekteremii
Man luohtehahtti lea now8news? Movt geahččala dat ovdanbuktit luohttámuša?
«Várrehus» dákkár «varas ođđasiin» hivssetbáhpiriid birra main galgá leat koronavirus, lea maid geavahuvvon satiirrain. Manin doaivvut don ahte muhtimat luhttet dán ođđasii, ja earáid mielas fas lea njuolgut boagustahtti?
- Teakstaanalysa
Dán čuoggá sáhttá vaikko addit sierradoaibman/ruovttubargun.
Ráhkkaneapmi: Lágit dán artihkkala olahanmuddui ohppiide/studeanttaide:
Artihkal «Hoahppodoaibmabijut sihkkarastindihte dorvoohcciid – seammás go mii diktit min boaresolbmuid jápmit?», Human Rights Service (HRS) organisašuvnnas, moaitá Norgga ráđđehusa go vuoruha dorvoohcciid ovdalii norgalaš boaresolbmuid.
Analysere artihkkala ja artihkkala ákkastallama:
Movt ovdanbuktojuvvo diehtojuohkin HRS:a čállosis? Movt válddahat don artihkkala giela ja šuoŋa?
Makkár čuoččuhusat bohtet ovdan artihkkalis, ja movt hábmejuvvojit čuoččuhusat?
Geahččal gávdnat eará gálduid mat maid dadjet juoidá dan birra mii boahtá ovdan dán artihkkalis (pasieantajoavkkuid vuoruheapmi oažžut koronadivššu ja dorvoohcciid ássandili birra koronaroasu áigge).
Árvvoštalat go artihkkala luohtehahttin, ja buktá go dat áššáiguoski dieđuid koronaroasu áigge?
Maid jáhkát don ahte ođasčállit háliidit olahit artihkkaliin?
Jurddaš fenomenaid birra mat leat ovdanbuktojuvvon 2. oasis dán dahkosis (beaggimat, gielis ođđasat, konspirašuvdnateoriijat jna.). Guđe kategoriijii don livččet dán artihkkala bidjan?
Loahpalaš reflekšuvnnat
Bivdde ohppiid/studeanttaid vástidit čuovvovaš gažaldagaid:
Mii lea deháleamos maid mun lean oahppan boasttudieđuid birra koronaepidemiija áigge?
Maid mun ain smiehtan / maid háliidivččen gávnnahit olggos?
Liŋkkat mat laktásit áššái «Hoahppodoaibmabijut sihkkarastindihte dorvoohcciid – seammás go mii diktit boares olbmuid jápmit?» Human Rights Service «Sifting through the Corona Pandemic»