Vealaheapmi

Ovdagáttut sáhtte čilget bonjuvuođaid ja dan mot fápmu lea iešguđetládje juhkkojuvvon servodagas.

Jáhkut muhtun servodatjoavkku birra, mat leat lávdan viidát, sáhttá váikkuhit dasa ahte majoritehtaálbmot dohkkeha vealaheami, dm. ahte ášši meannuduvvo iešguđetládje dan ektui makkár joavkkus lea sáhka. Čielga ovdamearkkat dasa sáhttet leat dat klassihkalaš nállejurddašeamit mat duođaštit ja legitimerejit kolonialisma ja šlávavuođa dehe jáhkuid sohkabealeerohusaid birra mii čilge sohkabealevealaheami.

Dat, ahte iežas ovdagáttut maiddái sáhttet duvdit bonjuvuođaid doalaheami ja addit alccesis ovdamuniid, sáhttá dagahit dan ahte ii leat nu geasuheaddji njulget ovdagáttuidis. Rievdadeapmi sáhttá mearkkašit dan ahte ferte fámu, posišuvnna ja sierranas ovdamuniid hilgut, dehe luobahit eret. Ovdamearkka dihte dat, ahte hilgut dan jáhku ahte nissonolbmot doibmet buoremusat viesus ja ruovttus, mearkkaša ahte dievdoolbmot fertejit čáhkket buoret saji nissonolbmuide ámmátbargguid dáfus.

Njuolggo- ja eahpenjuolggo vealaheapmi

Árbevirolaš vealaheapmi, dat ahte vealahit olbmuid geat eai leat eurohpálaččat, lea njuolggo vealaheapmi, dm. ahte sierranas joavkkuid meannudit iešguđetládje. Muhto vealaheapmi sáhttá maid leat eahpenjuolga, nu ahte go meannuda sierra joavkkuid seammaládje dagaha dat bonjuvuođaid danne go joavkkuin leat gaskanas erohusat.

Okta ovdamearka dasa lea go sisačálihit soahtebálvalussii (militearii), gos gáibidit dihto allodaga. Ja go dievddut gaskamearalaččat leat alibut go nissonolbmot, de dákkár gáibádus jiellaha dievdduid, vaikko njuolggadus iešalddis guoská buohkaide.

Ovdagáttut sáhttet beaitit vealaheami

Olbmuid, geat eai leat eurohpálaččat ja nissoniid vealaheapmi lea árbevirolaččat leamašan čielggas dan dáfus go dat lea dáhpáhuvvan rahpasit ja dihtomielalaččat. Muhto vealaheapmi sáhttá maid leat implisihtta, dm. dan ahte sii, geat vealahit, eai ieža oainne dehe ipmir ahte sii dahket dan ja ii gánske alddiineasetge leat makkárge dihto dáhttu vealahit. Dan dáfus sáhttet servodagas leat lávdan ovdagáttut mat dagahit dan, ahte sierraládje meannudeapmi gártá oaidnemeahttumin dehe váttisin fuobmát.

Okta ovdamearka implisihtta vealaheapmái lea ohcci nama mearkkašupmi, dasa ahte jus dehe ii gohččojuvvo bargojearahallamii. Guorahallamat Oslos, Stavangeris, Bergenis ja Troandimis leat čájehan ahte olbmuin geain leat pakistánalaš namat lea gaskal 20 ja 25 % unnit vejolašvuohta dasa ahte bargoaddi váldá singuin oktavuođa go ohcet bargguide go sii geain leat árbevirolaš norgga namat, maiddái dalle go olbmuin muđui leat áibbas seamma gelbbolašvuođat. (Birkelund et al. 2015). Muhtun bargoaddiin soitet leat heajos miellaguottut olbmuide geain leat pakistánarlágan namat, muhto dutkit leat gávnnahan ahte maiddái bargoaddiid gaskas, geat eai dovddat dakkár miellaguottuid, maid leat vealaheapmi. Dat mearkkaša ahte sin miellaguottut sáhttet leat eanet implisihtta, nappo eai dihtomielalaččat.

Vealaheapmi skuvllas

Dál lea vealaheapmi gildojuvvon lága bokte, ja norbma ii-vealahit (-heapmi) lea nannosit vuođustuvvon norgga skuvlii. Oahpaheaddjit leat hui dihtomielalaččat dasa ahte sii eai galgga vealahit ovttage sohkabeali ja náli dáfus. Go diehtit ahte sávakeahtes vealaheapmi sáhttá vuolgit eahpediđolaš miellaguottuin, de čujuha dat liikkáge iežasárvvostallama (iešreflekšuvnna) mearkkašumi: Oahpaheaddji ferte alddis jearrat jus sin iežaset kategoriseren ja implisihtta jáhkut erohusaid birra, leaš dal bártniid ja nieiddaid gaskka dehe eurohpalaččaid ja eai-eurohpalaččaid gaskka, sáhttet váikkuhit dasa mot sii meannudit ovttaskas ohppiid.

Skuvllas leat máŋggat oahppit geat vásihit vealaheami ja eahpevuoiggalaš meannudeami dan sadjái go čielga givssideami. Dan čájehit bohtosat Ohppiidguorahallamis mii bisttii 2012 rádjái, (https://samforsk.no/Sider/Publikasjoner/Mobbing,-diskriminering-og-uro-i-klasserommet.aspx) dalle go gažaldagat vealaheami birra váldojuvvo eret. Seammás lea dás hupmu smávva joavkkuid birra geaidda dat vejolaččat čuohcá. Ovdamearkka dihte muitaledje 2,4 % ohppiin ahte ledje vásihan vealaheami doaibmaváttuideaset geažil, mii árvideames lea oalle mihá stuora oassi skuvlla ohppiin geain leat doaibmaváttut.

Eanet oahppit dovdet vealaheami oahpaheddjiid bealis

Bealli ohppiin, geat leat vásihan vealaheami dehe eahpevuoiggalaš meannudeami, muitaledje ahte oahpaheaddjit dehe eará rávisolbmot skuvllas vealahedje. Dat lea áibbas oahpaheddjiid ovttaláganvuođa ovdagova vuostá, mii fuomášahttá man dehálaš lea oahpaheaddjái árvvoštallat iežas miellaguottuid ja mot meannuda ohppiid. Danne go oahpaheaddjis sáhttet leat sihke miellaguottut ja vealaheapmi leat implisihtta, de lea maiddái ollásiidda vejolaš dat, ahte oahppi sáhttá vásihit ahte su meannudit earáládje vaikko vel oahpaheaddji ii dovddage dan.

Skuvllas leat maiddái oahpaheaddjit geat ovddastit servodaga ja dan vuođul lea sis fápmu. Hástaleaddji luohkkádilis sáhttá oahpaheaddji dovdat iežas fámoheapmin, ja sáhttet dieđusge maid čuožžilit dilálašvuođat goas oahpaheaddji duohta fápmu hástaluvvo. Muhto oahpaheaddji ja oahppi gaskavuohta ii leat liikkáge vuđolaččat ovttadássásaš: oahpaheaddjis leat máŋga formála ja duohta gaskaoamit, oahppit soitet vuosttaldit daid, muhto eai bágget čađahit dáhtuset seamma ládje go oahpaheaddji ja skuvla sáhttá dahkat.

Eanet lohkosat

Birkelund, Gunn Elisabeth et al. (2014). «Diskriminering i arbeidslivet ; resultater fra randomiserte felteksperiment i Oslo, Stavanger, Bergen og Trondheim», Sosiologisk tidsskrift 22, no. 4.

Jackman, Mary R., «Rejection or Inclusion of Outgroups?», i Dovidio, J.F., Glick, P.S. & Rudman, L.A. (2005). On the nature of prejudice: fifty years after Allport. Malden, MA: Blackwell Publishing.

Wendelborg, Christian (2012). «Mobbing, diskriminering og uro i klasserommet. Analyse av elevundersøkelsen».