Unneplågo identitiehtta ja ietjas åvdåstibme

Identitiehta buojkuldagá vuodo l latijnalasj idem báhko (dat sæmmi). Identitiehtta máhttá liehket “dat sæmmi” guovte láhkáj: persåvnålasj identitiehtta ja juogosidentitiehtta. Vájku mij åvdemusát ájádallap unneplågoj identitiehtav juogosidentitiehttan, de la unneplågo identitiehtta aj persåvnålasj. Persåvnålasj identitiehta ja juogosidentitiehta tsiekkadusá gulluji aktij ja da sihke ållidahtti ja li goabbák goappás iesjrádálattja. Juogosidentitiehtta dagáduvvá ietjá juohkusij gáktuj: Gudi lip mij dåj iehtjádij gáktuj? 

Unneplågoj identitiehtta

Gå unneplåhkojuohkusa tjielggasabbo, eksplisihta láhkáj, iereduvvi jali nággiduvvi ieneplåhkosebrudagá aktijvuoda jáhkojda, de badjáni sierra unneplåhkostratesjijja reaksjåvnnån dan juogosstáhtusa gáktuj mij la ieneplågo unneplåhkopolitihkav hábbmim. Ada Engebrigtsen la åvddån buktám gålmmå rádediddje unneplåhkostratesjijja ma doajmmagåhti gå iejvviji ieneplågo sosiála stigmatisierimav ja sijá árvustallamav jut unneplågoj identitiehtta l illegitijmma (loabedibme) (Engebrigtsen 1992).

Vuostasj stratesjijja majt åvddån råhtti la, ásadit priváhta, dakkár ienep unnep tjiegos identitiehtav, mij vuosttamuttjan boahtá åvddån dåssju dalloj gå iehtjádij sæbrástallá gudi sæmmi juohkusij gulluji. Nubbe stratesjijja l identitiehtav målssot ja ietjas tjerdalasj tjanástagáv vuornnot. Goalmát stratesjijja l tjerdalasj nanusmahttem. Dat maŋemus stratesjijja máhttá ihtet sierra vuogij milta – dagu politihkalasj rahtjamusáj jali sebrudahttemprosessaj baktu ma sæmmi båttå tjalmostahtti åskov, kultuvrav ja árbbedábij sierralágásjvuodaj bisodimev (sebrudahttem). Navti máhttá aj binnedit aktijvuodav ieneplågujn (sierrat).

Ulmutjij vájkkut dat kultuvrra gånnå bajás sjaddi, ja navti vájkkut sijá guottojda, máhttuj ja dagojda. Dat dáhpáduvvá duodden dalloj gå muhtem målssu jali vuornnu ietjas identitiehtav, de máhttá ieneplågo identitiehtta hábbmiduvvat vuosstekultuvrran mij sjaddá “álggokultuvra” vuosstebiellen. Gå ieneplåhkosebrudahka ásat politihkav ja práksisajt ietjasa dålkkuma milta, dålkkuji unneplåhkojuohkusa ietjasa práksisijt daj vásádusáj milta ma siján li ieneplågo práksisij. Dat merkaj histåvrån la vijddásap merkadus gå dåssju dat ahte li rijkan årrum ienep gå tjuohte jage. Oajválattjaj politihkka l iesjguhtik láhkáj vájkkudam dajda sierra juohkusijda vaj e desti Vuona oajválattjajda ja almulasj institusjåvnåjda luohteda, ja nav nággim unneplåhkojuohkusijt dahkat sierra stratesjijjajt maj stuorrasebrudagáv ja unneplågoj identitiehtav duosstu. Vuona stáhttaj e vil uddnik heva luohteda, ja dat diedulasjvuohta sirdeduvvá ådå buolvajda (kumulatijva nuppástibme) ja sjaddá ájnas oassen juogosidentitiehtas ja juogosdiedulasjvuodas (Midtbøen ja Lidén 2015). Jut ietjas riektájt adná merkaj dat sæmmi gå barggat Vuona oajválattjaj ja almulasj institusjåvnåj siegen, aktisasjbarggo byråkráhtalasj vuogádagájn mij iesjguhtik láhkáj li tjanádum nuppástibmáj, registrierimij ja vierredagojda.

Sæmmi båttå vuojnnet lassánam stáhtus, jut li iemeálmmuk ja nasjåvnålasj unneplågo tjielggidusáj ja Vuona oajválattjaj ándagis ádnom vássám ájge vierredagoj åvdås (majt li tjuovvolam rudálasj buohttoj/institusjåvnåj/mujttomerkaj (-tjuollusij)) li buoragit vájkkudam. Sámijn ja juohkusijn, ma jagen 1998 oadtjun nasjåvnålasj unneplågo stáhtusav, li guhka histåvrålasj árbbedábe gåktu oajválattjaj unneplåhkopolitihkav organisierit ja vuosteldit. Huoman la ållo mij duodas dat stáhtus la vájkkudam ienep organisierimij ja ienep tjielgga ja njuolgga jienajda ássjijn ma unneplågojda ja sijá kultuvrraj gulluji, maŋemusát gå organisasjåvnnå Romulmutjij ráde ásaduváj. Huoman, ij daggu ga máhte javllat vájkudusá li tjielggasa. Nágin aktugasj juohkusij gáktuj li dákkár gávnadusá sissŋálasj rijdojt buktám, mij guosská dasi man ållo dættov sihti ietjasa vássám ájggáj ja udnásj stáhtusij. Nágina vásedi tjielggidusá stáhta vierredagoj birra ja gávnadusá ietjas unneplågo birra li juoga mij la persåvnålasj ja mij ij bierri liehket almulasj, ja iehtjáda vas miejnniji dajt hæhttu almulasjvuohtaj låpptit.

Ietjas åvdåstit

Identitiehtav máhttá dádjadit juogu de juoŋgan mij dujna le (mierrediddje merkadus/essensialistalasj), jali juoga mav hábbmi/dagá (konstruktijvalasj). Dan aktijvuodan sjaddá tjerdalasj identitiehtta juogo dakkárin mij la fássta jali juoga mav iesj hábbmi. Vájku vil árbbedábe, histåvrrå ja kultuvrrahiståvrålasj sierralágásjvuoda máhtti liehket guovdásj oassen unneplågojentitiehtas, de e vássteda dasi gåktu juohkusa sihti stuorrasebrudagán åvdåstuvvat (skåvlåjn, almulasj institusjåvnåjn, årrom- ja barggomárnánin jná). Dan sadjáj gå statisk stereotypijja, maj vuodon li kultuvralasj ja histåvrålasj árbbedábe ma máhtti doalvvot essensialisieridum (vuodulasj) tjanádum vuojnojda, la ietjas åvdåstime ájnnasamos oasse åvdedit daj moadda guovlluj åvddånimev mij la dáhpáduvvam ájge tjadá vaj nahká dættodit unneplåhkojuohkusij sissŋálasj moattebelakvuodav. 

Moattebelakaspækta vuoset guovdásj hásstalussaj mij nasjåvnålasj unneplågo stáhtusij guosská. Oajválattjajda ja stuorrasebrudahkaj le ájnas diehtet jut iemeálmmuk ja nasjåvnålasj unneplågo stáhtus ij ietjastis tjoavde divna hásstalusájt ma unneplåhkodilijda guosski Vuonan, ja mij tjielggasit bådij åvddån juo stuorradiggeproposisjåvnå nr 80 guláskuddamárvvalusájs jagen 1999. Moadda unneplåhkoorganisasjåvnå juorrulin dakkár stáhtusij. Nágina dajs ássjijs majt bajedin lij sijá ballo dassta, jut dat stáhtus nav tjielggasit åvddån boahtá, de máhtij dat juohkusijt giesset ájn ienebut ierit stáhtaviesátvuoda riektájs ja vælggogisvuodajs, ja navti e aneduvá sebrudagá ietjá viesádij jæbddásattjan, ja jut stáhtus farra merustallá ja åvdet ieredimijt (Assimilering og motstand, VAT: 7 2015).

Vuosteldimijt galggá duodalattjat válldet gå da ássjáj guosski. Udnásj ieneplåhkosebrudagá vuodo l moattekultuvralasj sebrudahka manna vuorddá ådå ådåboahttejuohkusa ietjasa sebrudakminsstarij hiebadi, madi nasjåvnålasj unneplågo stáhtus dættot sij li juoga ietjá. Kultuvralasj autensitiehtta, almmavuohta ja homogenitiehta gájbbádusá sjaddi ieneplåhkoálmmuga ja unneplåhkojuohkusij æjvvalimsadjen. Sierrarievtesvuodaj diehti ma li giellaj ja kultuvrraj tjanáduvvam buktá essensialisierimav oajválattjaj bieles ja ietjas essensialisierimav vas unneplågoj bieles. Dát dáhpáduvvá danen gå sierrarievtesvuoda, soajttemláhkáj,sihke aktugasj identitiehta ja juogosidentitiehtaj moattebelakvuodav ráddjiji. 

Girjálasjvuohta

Engebrigtsen, Ada (1992). Om stigma og sigøynere i Norge. I: Woon, Long Litt (red.), Fellesskap til besvær? Om nyere innvandring til Norge. Oslo: Universitetsforlaget

Midtbøen, Arnfinn H og Lidén, Hilde (2015). Diskriminering av samer, nasjonale minoriteter og innvandrere i Norge. En kunnskapsgjennomgang. Oslo: Institutt for samfunnsforskning

NOU 2015: 7 Assimilering og motstand. Norsk politikk overfor taterne/romanifolket fra 1850 til i dag. Oslo