Dárojduhttempolitihkka ja sámij vuosstálasstem

Birrusij tjuohte jage, 1850 rájes, lij Vuona almulasj politihkka jut sáme galggi suddaduvvat dáttja álmmugij sisi dárojduhttema baktu. Dánna subtsastip dav histåvråv åvddål gå de subtsastip gåktu sáme li dasi vásstedam ja dav politihkav vuosteldam. Jus galggá sámij, dáttjaj ja Vuona stáhta vidjurijt dádjadit, de la ájnas dåbddåt histåvråv.

«Dárojduhttempolitihkka»

Vájku vil ájn vájllu ájnas dutkam nav gåhtjodum dárojduhttempolitihka ja dan vájkkudusáj birra, de la sjaddam oassen Vuona ådåájggásasj histåvrås jut sáme vásedin vuodulasj ja garra assimilierimpolitihkav.

Sierraláhkáj lij risstalasj misjåvnnåbarggo assimilierimpolitihka guovdátjin.

Sierraláhkáj lij risstalasj misjåvnnåbarggo assimilierimpolitihka guovdátjin. Dát tjavggiduváj 1800-lågon. Åvddål 1850-jagij lidjin sáme kultuvrraj ja giellaj vuosstálasj vuojno. Akta ájnas sivva dasi lij aktijvuohta sámij lij sierraláhkáj risstalasj diehtojuohkembargguj tjanáduvvam. Nágina miejnnijin hæhttuj sámij guládallat sijá ævtoj gáktuj ja ásadit sierra institusjåvnåjt sámegielak åhpadiddjijda ja misjonerajda, madi iehtjáda vas tjuottjodin åhpadus galgaj dárogiellaj. 1840-jagij milta åvdeduváj ájn tjavggadap vuosstemiella sámástime ja suomastime vuosstij sárnijn ja åhpadimen ja 1851 rájes juollodij Stuorradigge rudájt nannitjit dárogielak åhpadimev ja diehtojuohkembargov nav gåhtjodum “Finnefondet” baktu. Finnefondet ásadibmel avta láhkáj dárojduhttempolitihka álggon sámij ja guojnaj vuosstij. Sierraláhkáj tjadádin dav politihkav vissjalit ja systematihkalattjat 1870-jagij rájes (Bakken Larsen 2012).

Assimilierim sivilisasjåvnnåprosjæktan

Vájku assimilierimgájbbádusá sierraláhkáj li giellaj ja kultuvrraj gullum, de sierralágásj oasse gulluj ednamgájbbádusájda ja sierra æládusberustimijda sámij ja stuorrasebrudagá ja dan guovte kultuvra æjvvalimijn dannák 1900-lågo álgon (Lien 2011). 1900-lågo álgon sjattaj assimilierimgatjálvis dakkár politihkkan mij guoskaj divna vidjurijda ma æládusájda, guládallamij ja suodjalussaj guosskin. Ådåstuhttema ulmme lij æládusdåjmajn galggin nannit dárojduhttemav ja integrierimiv (avtastahttemav) (Bakken Larsen 2012).

Sámijt adnin hæjop tjærddan ja luondoálmmugin, ja danen adnin dárojduhttemav bajedim- jali sivilisasjåvnnåprosjæktan (Selle ja iehtjáda, 2015). Vuona åvddånahttem ådåájggásasj rijkkan lihttolåhpadime maŋŋela ittjij guoska dåssju rudálasj ja politihkalasj vidjurijda, valla lij åbbålattjat sosiála ja nasjåvnålasj prosjækta. Nasjåvnnåtsieggima vuodoájádusá ækto lij aktisasj kultuvrra ja navti sissŋálasj aktijvuodav annit: akta álmmuk, akta rijkka, akta giella. Assimilierima ulmme ittjij dåssju giellaj guoska, valla kultuvrraj aj. Sáme galggin sjaddat “buore dárrulattjan”, mij merkahij sámij sissŋálasj aktijvuohta ja identitiehttadåbddo galgaj gádoduvvat (Niemi 2017).

Assimilierimpolitihka giehpedibme nuppát væráltdoaro maŋŋela

Gå tujskaga gæssádin doaro låhpan, de lidjin doarrodago bæjsstám vargga divna dakkár mujtojt ma máhttinálmmuga tjerdalasj duogátja birra subtsastit. Stuora oasse Finnmárkos ja Nuortta-Råmsås lij báhtsám gudnan. Ådåsit tsieggidahttijn dættodin ållu ådå sebrudagáv dahkat: Ienep barggosaje galggin åvddånimev ja álkkádusáv buktet dakkár dássásasjvuoda ájádusájn jut divna moattebelakvuoda ja sosiála ja tjerdalasj vuosstebiele galggin gádoduvvat. Dán ådå boahtteájge ájádusán ij lim sadje dålusj dábijda, ja danen aneduváj sámij kultuvrra ja iellemvuohke primitijvvan ja hæjos árvvon. Sebrudaksolidaritiehtta galgaj sihkarasstet avtadássásasj riektájt – rudáj, sosiála ja tjerdalasj vidjurij gáktuj. Boahtteájgge gåvviduváj dakkárin manna hæhttuj válljit sábmen liehket jali boanndán sjaddat. (Bakken Larsen 2012).

Sæmmi láhkáj vuohttep aj muhtem árra merka jut assimilierimpolitihkka giehpedahttjá. NRK ásadij Vuona Sámeradiov jagen 1946 mij vuoset stáhtta ja aktugasj aktera lidjin guottojdisá rievddadam sámij vuosstij. Sáme radiosáddagij ásadibme ij lim dåssju dakkár symbåvlålasj dahko, valla galgaj doarjjot sámij rahtjamusájt buoredittjat ietjasa máhttelisvuodajt sebrudagán (Vorren 1956).

Áltá ássje

Almma tjielggidus Vuona oajválattjaj politihkas sámij vuoksjuj ittjij boade åvddål Áltá ássje maŋŋela. Oajválattjaj mærrádus buodot Áltá-Guovdagæjnæno båvtij stuorra vuosstemielav ja stuorámus vuosteldimijt strávvebiggima prosjevta vuosstij gudik goassak Vuona histåvrån. Vuosteldimev álgadin bájke ulmutja ja luonndosuodjalime organisasjåvnå juo árrat 1970-jagijn, ja ássje sjattaj maŋenagi gatjálvissan iemeálmmuga riektáj birra. Vájku lidjin stuora vuosteldime, de huoman Stuorradigge mierredij jagen 1978 tsieggit 110 miehtarra alla buodov Čávžuj.

Giesen jagen 1979 nagádij Álmmukaksjåvnnå Áltá-Guovdagæjnæno dulvvadime vuosstij ganugahttet tsieggimbargojt nágin gaskav. Gålgådismánon sæmmi jage tsieggijin muhtem sáme låvdagoadev Stuorradikke ålggobælláj ja gájbbedin dulvvadimev hæhttujin ganugahttet. Gå ráddidus vuornoj dav, de sáme nælggodimaksjåvnåv álgadin. Madi vuosteldime ja miellavuosedime joarkeduvvá, gæhttjalin sáme organisasjåvnå bessat Vuona oajválattjaj ságajda.

Guovdásj faktåvrrå lij aj dat jut, ássje låpptiduváj rijkajgasskasasj dássáj, sihke AN-vuogádahkaj ja rijkajgasskasasj iemeálmmukorganisasjåvnåjda. Vuodna oattjoj garra rijkajgasskasasj lájtojt dan diehti gåktu giehtadallin sámijt ja sierraláhkáj dan diehti makkir vuojno siján lidjin rijkajgasskasasj iemeálmmukássjijn ja makkir guotto vas sijdarijkan.

Áltá-ássje vásádusáj diehti sjattaj Vuona oajválattjajda hásstaliddje sámijt kontrollierit ja stivrrit, sæmmi bále vuona oajválattjaj namma rijkajgasskasattjat hedjunij. Danen adnin dárbbo lij sáme organisasjåvnåj guládallamav ja aktijvuodajt árvustallat. Sámerievtesvuoda nammadusá vuostasj oajvvadusán mij almoduváj jagen 1984 lij sierra vuodoláhkamærrádus sámij riektáj ja åvdåstiddje orgánaj birra ja sjattaj álggon dasi majt uddni dåbddåp Sámediggen. Gå Vuodna ratifisierij ILO-konvensjåvnåv nr 169, vuostasj ja ájnna rijka Nuorttarijkajn, dåhkkiduvvin sáme formalalattjat ja Vuona oajválattja vaddin sámijda iemeálmmukstáhtusav.

Sáme histåvrålasj akterran

Sámepolitihkka ij la dåssju sámij birra, valla sáme li dav ietja dåjmadam åvddåla ja dálla (Bjerkli ja Selle 2015).Dan mudduj gå gávnnu diedulasjvuohta sámij birra histåvrålasj akterran, de dat diehto álu guovte ássjijda tjanáduvvá: Guovddagæjno stuojmijda jagen 1852 ja Áltá-ássjáj. Goappátja dáhpádusá li goabbák láhkáj assimilierimpolitihkkaj tjanáduvvam: Guovddagæjno-stuojmij maŋŋela tjavggiduvvá assimilierim ja Áltá-rijddodille vas lij álggon Vuona oajválattjaj garragieda politihka låhpadibmáj mij guosská sámij guovdásj guovlojda.

Diehtep Guovddagæjno-stuojmij dáhpádusán lidjin garra illastime ja Áltá-rijddo, aktivissma, vuosteldime ja sivijla gullogahtesvuoda baktu, ij la sæmmi dåbdos vijor, valla de vil ájnnasabbo, jut sáme garrasit vuosteldin assimilierimdættov.

1905 - sámij politihkalasj mobilisierima vuodo

Moattes dajs åvdep sáme áktivistajs lidjin akademihkkára: åhpadiddje, studenta ja medijábargge. Moattes sijájs barggin skåvlån; siján lij oahppo man baktu lidjin máhtov oadtjum Vuona sebrudagá, politihka ja organisasjåvnåj iellema birra. Duodden vattij dát sáme akterajda buorre posisjåvnåv lahkanittjat assimilasjåvnå politihkkaj ja ieneplågo guottojda sámijda ja sáme duohta iellemláhkáj. Jus gæhttjá ájgegávdav 1880-jagij rájes desik sáme oadtjun iemeálmmukstáhtusav jagen 1990, de vuona biele sáme vuosteldin oajválattjaj dárojduhttema stuorrasebrudagá ævtoj milta, buoragit ásaduvvam demokratijjalasj kanálaj baktu: organisierima, siebrredåjmaj, belludakpolitihka ja medijá baktu. Ij lim soajtádahka gå sámij politihkalasj berustibme ienebut vuojnnusij idij jage 1990 maŋŋela. 

Assimilierimpolitihkka lij ájnas faktåvrrå, valla konkrehtalattjat bådij aj rádjá Svieriga ja Vuona stáhtaj gaskan mij ælloguohtomednamijt ráddjij 1905 lihttolåhpadime maŋŋela. Danen sjattaj ælloguohtomássje sisrijkalasj vidjurin ja navti aj æládusvidjurin (Eriksen ja Niemi 1991). Svieriga bielen sihtin bisodit ælloguohtoma njuolgadusájtma doajmmin åvddåla 1905, ja Vuona oajválattja vas sihtin guohtomrievtesvuodajt gártjedit, ja farra dajt ållåsit låhpadit. Guhkep sjiehtadallamij maŋŋela semadin Svieriga ja Vuona oajválattja konvensjåvnåv man boados lij ællosujtto hæhttu sajev vaddet “alep sebrudakberustimijda”, mij merkahij láttij æládusberustime vuoroduvvin sámij dárboj åvddåla. Vuosstemiella dáttja oajválattjaj berustimijda sáme oajvveguovlojn lij vuodon dasi gå ásaduváj sámepolitihkka mij vil uddni l guovdátjin: giella, kultuvrra ja æládusberustimij rievtesvuohtaássjijn.

Sáme nasjåvnå tsieggima prosæssa

Vájku li aj dåbdos ulmutja dagu Isak Saba, Anders Larsen, Elsa Laula Renberg, Daniel Mortensson ja Per Fokstad gudi li ájggá juo jieddnát sámij ássjev låpptim ja navti læhkám politihkalasj stratiega sámij politihkalasj histåvrån, de li aj ietjá sáme politihkalasj aktera sihke nuortta- ja oarjjesáme guovlojn gudi ælla sæmmi dåbddusa. Dasi duodden gæhttjalin aj tjoahkkit vuona ja svieriga biele sámijt politihkalasj aktisasjbargojda dakkár vuosstestratesjijjan dasi gå sijá åvdep doajmme aktijvuodav boarkkijin. Dakkár rijkajgasskasasj aktisasjbargo ulmme ij lim dåssju dat makkir vájkkudusá stáhtaj rájá buktin ællosujttuj, valla aj danen gå sij sihtin tjoahkkit oarjjelsámijt, sámij Finnmárkon ja sviergia biele sámijt (Eriksen ja Niemi 1991).

Akta biejvve l ájnas, guovvamáno 6. biejvve 1917, goassa sámij vuostasj rijkkatjåhkanibme ásaduváj. Tjåhkanibme lij Metodistagirkkon Roandemin. Tjåhkanimen galggin sierraláhkáj dágástallat ællosujto- ja skåvllåássjijt. Gå vuona ja svieriga biele sáme tjåhkanin ásadittjat ietjasa vuostasj rijkkatjåhkanimev, de lij rádjerasstijiddje faktåvrrå sierralágásj. Ulmme lij aj ietjasa nannit nasjåvnnån (álmmugin). Gå sáme åhtsin allasisá sierralágásj sáme diedulasjvuodav álmmugin, nasjåvnnån, de sjattaj skåvllåássje sierralágásj ájnas danen gå riektá sámegielav adnet åhpadimen lijsáme identitiehta tsieggimij mierrediddjen. Vájku vil sámijt vuosteldin sihke rijkkatjåhkanime bále Roandemin ja tjuovvovasj jagijt, de la dat rijkkatjåhkanibme uddni garra dåbddomærkkan, symbåvllån sámij rievtesvuodarahtjamusájda Vuona oajválattjaj.

Sáme politihkalasj mobilisierim nuppát væráltdoaro rájes udnátjij

Ájgegávdda birrusij 1924–1940 la gåhtjoduvvam sámij “fimbuldálvven” (guhka, sjievnnjis ja garra dálvve), ájgegávdda goassa l binná sámepolitihkalasj vuosteldibme (Zachariassen 2012). Esski nuppát væráltdoaro maŋŋela sámij tjåhkanibme vas duodalattjat álgij, duola degu gå vuododin Vuona Ællosámij Rijkasiebrev jagen 1948 ja Vuona Sámij Rijkasiebrev jagen 1965. Jagen 1969 mierredij nælját Sámekonferánssa Heahtán sáme sihti ietjasa gåhtjudit nasjåvnnån, mij dættodij rijkajgasskasasj nasjåvnnådádjadus ájn vil viessu nuppát væráltdoaro maŋŋela (Altaposten 1982).

Sámij politihkalasj diedulasjvuohta lassánij 1960– ja 1970-jagij bále ja sjattaj aj ájge milta iemeálmmukássjen, mij sierraláhkáj vuojnnusij bådij Áltá-ássje baktu. Vájku Áltá-ássje sjattaj jårguldahkan, de la sámij sadje udnásj Vuonan boados mij la boahtám guhkesájggásasj bargojs sáme rievtesvuodajt nannitjit ja dåbdåstittjat. Diedulasjvuodav ja vieledimev tsieggit, sihke sámij ja dáttjaj gaskan, sáme kultuvrraárbbedábijda ja ådå åvddånahttemijda sáme ássjijda la suojmma åvddånam, ja muhttijn la sáme kultuvra garra dætto vuolen læhkám. Vájku vil sáme álmmugin ájn li stuorra hásstalusá sihke æládus-, kultuvrra- ja giellasuorgijn, de li jåksåm guhkás Roandema metodisstagirkko tjåhkanime rájes, ja sij li læhkám stuora inspirasjåvnnån ietjá iemeálmmugijda Vuona rijkarájáj ålggolin.