Sáme – Vuona iemeálmmuk

Jagen 1990 ratifisierij Vuodna ILO-konvensjåvnåv nr 169. Konvensjåvnnå tjielggi iemeálmmuga li ulmutja iesjmierrediddje stáhtajn gudi dåppe årrun åvddål gå niejdeduvvin, kolonisieriduvvin jali dálásj rijkarájá ásaduvvin. Sáme li ájnna juogos Vuonan gudi dajt ævtojt ållidi.

Iemeálmmuga

Rijkajgasskasattjat ij gávnnu makkirak åbbålasj dåhkkiduvvam tjielggidus iemeálmmuk buojkuldahkaj. Gávnnuji huoman muhtem dábálasj dåbddomerka juohkusijda majna l dat stáhtus:

1. Sij e aktu ráddi, ælla ga ieneplågon dan sebrudagán gånnå årru, vájku guovlluj vuostatjin årrujin.
2. Siján la ietjasa kultuvrra man vuodon li luondoressursa.
3. Sijá kultuvrra l sosiálalattjat, kultuvralattjat ja/jali gielalattjat ietjálágásj gå ieneplågo álmmuk.
4. Iemeálmmuga li álu rijka álmmuga gáktuj unneplåhkon, valla ij agev. Moatten Latijnna-Amerijka stáhtajn li iemeálmmuga buorre ieneplågon rijka álmmuga gáktuj aj.

Dábálasj vuohke iemeálmmuk buojkuldagáv ja majt dat merkaj boasstot dádjadit la dat, jut aneduvvá dåssju daj álmmugij birra gudi vuostatjin årrujin nágin guovlluj, ja jut la dåssju dat juogos mij máhttá sierra rievtesvuodajt oadtjot ma li iemeálmmukstáhtusij tjanáduvvam. Guovdásj ássje dánna l farra jut juohkusa lidjin visses guovlluj tjanádum åvddål gå dálásj stáhttaráje ásaduvvin, valla ettjin giehtadaláduvá sæmmi dássásattjan dalloj gå stáhtta ásaduváj. Dagu ILO-konvensjåvnån tjuodtju, la oajvveássje dánna dat mij la dáhpáduvvam 1600/1700-lågon, ja ij dálásj álmmuga ja gierggeájgeálmmuga vidjura 10 000 jage dássta åvddåla.

Sáme

Vuodna ratifisierij jagen 1990 ILO-konvensjåvnåv nr 169. Konvensjåvnnå tjielggi iemeálmmuga li ulmutja iesjmierrediddje stáhtajn gudi dåppe årrun åvddål gå niejdeduvvin, kolonisieriduvvin jali dálásj rijkarájá ásaduvvin. Daj juohkusij dåbddomærkka l aj dat jut li bisodam divna jali åsijt ietjasa sosiála, rudálasj, kultuvralasj ja/jali politihkalasj institusjåvnåjs (Ráddidus).

Vuona gáktuj tjielggasit boahtá åvddån sáme ållidi ILO-konvensjåvnå nr 169 ævtojt, iemeálmmukstáhtus mij guosská guovlojdanuorttasámes gitta oarjjesábmáj. Iemeálmmukriektá galggi sámijda sihkarasstet sæmmi máhttelisvuodajt gå dáttjajda bisodittjat ietjasa kultuvrav, iellemlájbev ja máhttelisvuodajt nannit aktijvuodav boahtteájggáj.

Iemeálmmukriektá galggi sihkarasstet sámijda sæmmi máhttelisvuodajt gå dáttjajda.

Vájku sáme li nasjåvnålasj unneplåhkoálmmuk álmmukriektálattjat, de li sij válljim iemeálmmukstáhtusav bisodit dagu tjielgaduvvam Vuodolága 110a paragráffa ja sámelága baktu .

Sáme giella- ja årromguovlo

Sámegiella ij la dåssju akta giella. Árbbedábálasj sáme giela Vuonan li oarjjelsámegiella, bidumsámegiella, julevsámegiella, nuorttasámegiela ja lullesámegiella. Sieradus duola degu nuorttasáme- ja oarjjelsámegiela gaskan le suláj degu sieradus dárogiela ja islándagiela gaskan (snl.no).

Sieradus duola degunuorttasáme- ja oarjjelsámegiela gaskan le suláj degu sieradus dárogiela ja islándagiela gaskan (https://snl.no/samer).

Sámij histåvrålasj årromguovllo gåhtjoduvvá nuorttasámegiellaj Sápmi. Saepmie oarjjelsámegiellaj ja Sábme julevsámegiellaj. Dan guovlon ælla formála ráje, valla dábálattjat gulluji Nuorttalij-Vuodna, Trøndelága fylka ja muhtem guovlo Trøndelágas oarjjelij (https://snl.no/samer). (https://snl.no/samer)

Sáme institusjåvnå ja nasjåvnålasj dåbddomerka (symbåvlå)

Sámedigge ásaduváj jagen 1989 ja vuodon dasi lij Vuona oajválattja dåbdåstin badjelgæhttje dárojduhttempolitihkka lij tjadáduvvam. Stáhtta niejdij ja badjelgehtjaj sámijt vaj vargga massin kultuvrasa ja gielasa. Sámedigge l aj daj rahtjamusáj boados majt sáme li tjadádam ietjasa árbbedábijt ja rievtesvuodajt bisodittjat.(https://www.sametinget.no/Om-Sametinget/Bakgrunn).

Sámedigge l aj daj rahtjamusáj boados majt sáme li tjadádam ietjasa árbbedábijt ja rievtesvuodajt bisodittjat.

Guhti ájggu ietjas Sámedikke jienastuslåhkuj tjáledit, hæhttu sárnnot ahte ietjas sábmen adná. Dasi duodden hæhttu aj ållidit avtav dájs tjuovvovasj ævtojs:

1. Sámegiella sijddagiellan.
2. Sujna li jali li læhkám æjgáda, áhko/ádjá jali máttaráhko/-ádjá gejn la/lij sámegiella sijddagiellan, jali
3. Sån la nágina mánná guhti l/la jienastuslågon læhkám.

Sæmmi láhkáj gå dáttja sebrudagán li sámijn Vuonan nasjåvnålasj dåbddomerka (symbåvlå) dagu nasjonalbiejvve, nasjåvnålasjlávla ja sámeslávggá. Sámij nasjonalbiejvve ávvuduvvá guovvamáno 6. biejve, ja vuodon dasi l sámij vuostasj rijkajgasskasasj tjåhkanibme mij lij Roandemin jagen 1917. Sámij nasjåvnålasjlávla l Sámij vierrega lávla. Dav la Isak Saba tjállám, ja nuohtav dasi l Arne Sørlie biedjam. Sámeslávggá válljiduváj ja mierreduváj Sámij konferánsan Åren Svieriga bielen jagen 1986, ja dan maŋŋela li moadda almulasj jahkásasj slávggimbiejve válljiduvvam. (https://snl.no/samer).

Sámij rijkajgasskasasj aktijvuohta

Vájku Vuona biele sáme lága milta li Vuona Vuodolága vuollásattja, de barggi ålov Svieriga ja Suoma biele sámij siegen ietjasa aktisasj kultuvra, æládusáj ja giela gáktuj.

Vuona vuosstebiellen, de ij la Svierik jalik Suobma ratifisierim ILO-konvensjåvnåv nr 169. Svierik dåhkkit sámijt iemeálmmugin, valla formalalattjat li svieriga biele sáme nasjåvnålasj unneplåhko. Suoman la sámij iemeálmmukstáhtus tjáleduvvam vuodoláhkaj, valla Suoma rijkabiejvve ij sidá ILO-konvensjåvnåv ratifisierit danen gå e sidá ådå definisjåvnåv dåhkkidit dasi guhti l sáme láhka dádjadusán. Gávnnuji sáme Ruossjan aj, valla sijá lágalasj stáhtus la viek rasjes ruossja sebrudagán. Vuona, Svieriga ja Suoma vuosstebiellen, de ij la Ruossja bielen makkirak sámedigge ásaduvvam.

Gáldo:

Sametinget: www.sametinget.no

Regjeringen.no: Hvem er urfolk? www.regjeringen.no/no/tema/urfolk-og-minoriteter/samepolitikk

Snl.no: Samer. www.snl.no/samer