Pedagogogihkka ja didaktihkka

Gåktu máhttá skåvllå gáttojt ja rasismav hieredit? Gåktu dáj tiemáj birra åhpadit? Gåktu giehtadallat guottojt ma li ekstriema ja/jali gáttoj klássalanján?

Dembra vuodoájádus la hieredit tsieggima baktu. Gátto ållidahtti vuodulasj dárbojt ma ulmutjijn li mij guosská juosik gullut, ja ietjas iellemav dádjadit ja dan badjel mierredit. Hieredibme l gå dájt dárbojt farra ållit vuogas láhkáj, buorre aktisasjvuodajt tsieggit ja mánájda ja nuorajda vaddet vædtsagijt væráldav dádjadittjat ja adnet rållav sebrudagán.

Dán bargguj máhtti divna fága viehkken liehket. Dánna gávna fáhkadidaktihkalasj refleksjåvnåjt ja oajvvadusájt duot dát fágas, duola dagu lásjmudallamis, matematihkas ja ieŋŋilsis.

Gávnnuji moadda vuoge gåktu pedagogihkka máhttá liehket sebrudahtte, dagu máhtudagá moattebelakvuoda birra, ságastallama ja iehtjádij vuojnojt dádjadit. Ajtu máhttá sebrudahtte pedagogihkka lájteduvvat gå ij diehtten ane sebrudakstruktuvrajt maj diehti ulmutja báhtsi aktu. Danen duot dát hásstaliddje pedagogihkka gæhttjal jur rievddadit struktuvrajt ja fámoj vidjurijt. Buojkulvisá li lájttális ájádallam, nårmaj lájttem ja dekoloniála pedagogihkka.

Dán tiebmáj gulluji konkriehta oajvvadusáj rájes gitta pedagogihkalasj ja didaktihkalasj teorijja. Duodden gávna dåjmajt ja åhpadimláhtjusijt ma pedagogihkalasj ja didaktihkalasj perspektijvajt dættodi.