Demokratijja birra, dan diehti ja dan baktu

Demokratijjaoahppuj gullu máhtto demokratijja birra, ja oahppam dan tjadá jut vásedi demokratijjav ja demokratijjalasj prosessajt skåvlån. Demokratijjaoahpo ulmme l fábmodusdahkam, danen åhpadus tjadáduvvá váj oahppe galggi máhttet demokratijjalasj viesátguojmmen barggat ja sæbrrat.

Demokratijja åhpadusá iesjguhtik dimensjåvnå

Demokratijjalasj máhtudagáv tsieggit gáttoj ja vasje vuosstebiellen buktá ienep gå dåssju máhtov fállat demokratijjalasj prosessaj ja árvoj birra. Demokratijja oahppamij gulluji moatte lágásj oahppamvuoge, ma iesjguhtik dimensjåvnåj birra reflektieriji, namálattjat dan birra mij demokratijja duodaj le jali mij dat merkaj.

Gåktu máhttá dahkat váj demokratijja ij sjatta dåssju juokkirak teorijja ja juoga mav oahppe e dádjada, ájnat farra ietjasa iellemværáldij tjadni? Gåktu sihkarasstep demokratijjalasj guojmmeviesátvuohta sihke váseduvvá ja hárjjidaláduvvá árggabiejven? Oahppoplána badjásasj oasen tjuodtju “Skåvllå galggá oahppijda fállat máhttelisvuodav sæbrrat vájkkudibmáj ja oahppat majt demokratijja merkaj almma bargoj baktu”. Nappu galggá demokratijja oahppam skåvlån liehket nav ållo ienep gå dåssju sebrudakfága åhpadus.

Iesjguhtiklágásj dádjadusá demokratijjas dættodi iesjguhtiklágásj dimensjåvnåjt demokratijjas, ja dan diehti hæhttuji iesjguhtiklágásj ævto demokratijja oassálasstemij. else (gehtja Gåktu demokratijjav dádjadit ja dan birra oahppat). Navti vuosedi aj oahppamprosessa iesjguhtiklágásj dimensjåvnåjda, mav máhttá gåhtjudit oahppam “demokratijja tjadá, dan birra ja dan diehti”.

Oahppam demokratijja birra

“Oahppam dan birra” vuoset máhttuj ja dádjadussaj organisierima ja sebrudagá institusjåvnåj birra ma li dárbulattja vaj oahppe boahtteájgen galggá máhttet demokratijjaj oassálasstet jienastime baktu ja demokratijjalasj ásadusáj ano baktu. Oahppe dárbaj demokratijjalasj institusjåvnåj ja giehtadallamvuogij birra oahppat vaj gárveduvvá demokratijjalasj oassálasstemij. Dát dádjadus máhttá åvdåstiddje demokratijja ájádussaj tjanáduvvat manna ulmutjin li sihke rievtesvuoda ja vælggogisvuoda. Dán perspektijvan sjaddá åhpadus demokratijja tsieggidusá birra ájnnasamos oassen demokratijja åhpadusás.

Oahppam demokratijja baktu

“Oahppam dan baktu” vuoset demokratijja ij la dåssju juoga man birra oahppá teorijjan, valla gå demokratijjalasj prosessajt ja árvojt váset, hárjjidallá ja internalisieri konkriehta dilijn ja konkriehta praksisin. Dát dádjadus máhttá oassálasste demokratijjalasj perspektijvvaj tjanáduvvat mij aktugasj ulmutja oassálasstemav dættot prosessan gitta politihkalasj mærrádusájda, duodden jienastibmáj. Ájádallamvuohke dættot “oassálasstem la iellema ækto, namálattjat ækton buorre iellemij” (Mikkelsen et al. 2001, b. 27).

Oahppam dan baktu l aj viek tjanádum ájádussaj jut demokratijja l iellemdáhpe, – “iellemvuohke” mij galggá gávnnut divna sosiála dilijn ja institusjåvnåjn (Dewey, 1937). Demokratijja oahppam hæhttu dán perspektijva milta ij dåssju máhtov vaddet demokratijja dåjmaj birra, valla aj máhtudagá oassálasstemij vijddát dádjaduvvam. Dát vas ævtot oahppamav demokratijjalasj prosessaj oassálasstema baktu ja vásádusá demokratijjalasj aktisasjbargos skåvlån.

Oahppam dan baktu vuoset de oahppama prosessa dádjadussaj. Vuoge ma aneduvvi, guládallam mij dáhpáduvvá ja aktijvuoda ma dagáduvvi galggi tjuovvot prinsihpaj ja árvojt majt ájggu gaskostit. Dát la dat dádjadus oahppama prosessas mij la ájnnasamosmáhtudagá åvddånime dåbdojda.

Oahppam merkaj nappu jut hiebadip dilev oahppij oassálasstemij váj bessi fárruj skåvlå árggabiejven mierredit. Oahppoplána badjásasj oase 1.6 vuoset tjielggasit dákkár dádjadussaj demokratijja oahppamis:

Oahppe galggi vásedit jut skåvllå árggabiejven gulluji, jut siján la duohta fábmo ja jut bessi vájkkudit ássjijn ma sidjij guosski. Galggi oadtjot vásádusáv iesjguhtiklágásj demokratijjalasj oassálasstemis ja mierredimes, sihke bæjválasj bargujn fágaj ja duola degu oahppijráde ja ietjá rádudallamorgánaj baktu (1.6).

Oahppam demokratijja diehti

Oahppam demokratijja diehti vuoset fábmodusdahkamij ja manen la ájnas máhtudagáv tsieggit dagoj diehti; oahppamprosæssa galggá oahppev konkriehta dagojda gárvedahttet, jali, jus galggá Europaráde máhtudakbirástagá bágojt tjállet; “dåjmalasj oassálasstemij demokratijjalasj ja moattekultuvrak sebrudagán” (Europaráde, 2016). Dákkár oassálasstema ækto l aktisasjbarggo máhto, tjehpudagáj, árvoj ja miellaguottoj gaskan. Danen hæhttu demokratijja oahppam vaddet oahppijda vásedimduogátjav manna l sihke dárbulasj dádjadus, praktihkalasj máhtto, valla aj miella rahtjat ja sæbrrat.

Janicke Heldal Stray (2011) dættot ietjas tjielggidusájn dan gålmå dádjadusá “demokratijjalasj oassálasstema birra, tjadá ja diehti” árvo ja miellaguotto li guovdátjin demokratijja oahppamin. Ájnas tjuogga l majt árvo ja guotto merkahi lájddijiddjen, dat mij máhtudagáv demokratijjalasj máhtudahkan dahká.

Histåvrålattjat diehtep jut sihke máhtto ja tjehpudahka máhtti aneduvvat iehpehumána dagojda. Oahppam demokratijja diehti huoman merkaj ienep gå miellaguottoj ja árvoj åvddånahttem – ålles tjoahkkáj biedjam tjehpudagájn, máhto ja guotto gárvedi demokratijjalasj dagojda.

Gávnnuji diedon moattebelakvuoda iesjguhtik dålkkumijn iesjguhtiklágásj demokratijjaoahppama dádjadusájn demokratijjasuorge fáhkaulmutjij gaskan, valla vuodoperspektijva hárráj guorrasi: Demokratijjaoahppamin le sihke prosæssa ja dåjma dádjadus. Máhtto ij la nuoges. Morálalasj dádjadusáv ij máhte goassak oadtjot teorijja baktu, dav hæhttu vásádusáj tjadá oadtjot.

Demokratijja birra, dan diehti ja dan baktu Dembra-perspektijvan

Dembra-perspektijvan, mij merkaj gáttoj– ja juogosvassje gássjelisvuodan, la ållu tjielgas jut divna gålmmå ássje demokratijjaoahpos hæhttuji skåvlå hieredimbargguj hiebaduvvat. Máhtto ja lájttális dádjadus (oahppam juoŋga birra) le ja bissu ájnas vuosstebiellen boastodiedojda, fake news ja propagánndaj. Prosæssa ja vásádusdádjadus (oahppam juoŋga baktu) guosská guottoj ja árvoj tjiegŋalap dádjadibmáj. Gátto åhpaduvvi ja “ierit åhpaduvvi” sosiála aktijvuodajn. Navti máhtti dássásasj aktandoajmmama ja sebrudahttema vásádusá skåvlån fáron tsieggimin demokratijjalasj “hárddoadámreflevsav” (ryggmarksrefleks) gáttoj ja vasje vuosstij.

Maŋutjisssaj, de merkaj máhtudahka ieridisájs ja nuppástimes aj máhtudahka rievddadit. Dánna hæhttuji máhto ja tjehpudagá adnuj váldeduvvat, dárbaj ulmutja árvojs måvtåstahteduvvi gå galggá prosessajda sæbrrat maj ájggomus la dahkat ienep avtaárvulasj ja rievtugis sebrudagáv, – sebrudagáv manna muohtobájnno, doajmmamfámo jali seksuella såjo e mierreda makta sjaddá dievalasj ja avtaárvvusasj sebrudaksebrulasj.

Demokratijja ja almasjrievtesvuodaj oahppam

Demokratijjaoahppama modælla mij Dembran aneduvvá, la muodugasj modella mij almasjrievtesvuodaj oahppamin aneduvvá. AN tjielggidusán almasjrievtesvuodaj oahppama birra (UNHRET 2010) 2. artihkkalin definieriduvvá oahppam “almasjrievtesvuodaj birra, daj baktu ja daj diehti” guovdásj ássjen fábmodusdahkama oahppamij:

Human rights education and training encompasses:

• a: Education about human rights, which includes providing knowledge and understanding of human rights norms and principles, the values that underpin them and the mechanisms for their protection;
• b: Education through human rights, which includes learning and teaching in a way that respects the rights of both educators and learners;
• c: Education for human rights, which includes empowering persons to enjoy and exercise their rights and to respect and uphold the rights of others.

Dájt tjuokkajt máhttá, dagu vuojnná, jåhtet njuolgga demokratijjaoahppama suorggáj. Tjoahkkáj vuosedi dá iesjguhtik tjuokka jut almasjrievtesvuodaj oahppamin, sæmmi gå demokratijja oahppamin, lA sihke prosæssadiedulasj ja dåjmadimdiedulasj dádjadus. Almasjrievtesvuodajt hæhttu duohta iellemin vásedit jus da galggi sajáduvvat oassen ulmutja árvojs ja dåjmadimgergasvuodas.

Almasjrievtesvuodaj barggo la nannusit tjanádum demokratijja oahppamij, gå dá rievtesvuoda dættodi majt almasjárvo ja dássádusá vieledibme duodaj merkahi. Almasjrievtesvuoda li demokratijja vuodogierggen. Ja vájku almasjrievtesvuoda formalalattjat åvdemusát gulluji riektástáhta åvdåsvásstádussaj rijka viesádij riektáj åvdås, de la åvdåsvásstádus aj juohkka avtan, iehtjama árggabiejven, jut várjjalip ájádallamav ja doajmmamav mij ulmusjárvov guddnet. Sæmmi gå demokratijja, de la almasjrievtesvuodajt guddnedit niehkogåvvå mav agev hæhttu duohtan dahkat aktugasj ulmutja dåjmaj baktu sosiála iellemin.

Demokratijja oahppam – ålles skåvlå duogen

Demokratijja iesjguhtiklágásj dádjadusá guosski ålles skåvlå bargojda. Guovdásj ájádus dutkamin oahppama birra skåvlån la jutfága/åhpadime ja ålles skåvlå perspektijvva ælla vuosstebiele – e gå l sáhka låhkåm- ja tjállemtjehpudagáj birra jalik gå skåvlå hierediddje bargo galggi hábbmiduvvat (Postholm et al. 2014). Demokratijja oahppamij hiebadit merkaj danen ájádallat ålles skåvlå birra ariednán demokratijjalasj ávddamij (gehtja Demokratijjalasj skåvllåkultuvrra ).

Dádjadus demokratijja oahppam birra, dan baktu ja dan diehti dættot jus galggá dåbmarit binnedit guottojt degu gátto ja juogosvassje de dåssju reflektierijiddje ja fábmodusdahkke vuoge doajmmi, sihke fáhkaåhpadussaj ja ietjá vuoge gåktu l aktan skåvlån. Máhtto gáttoj birra ja tjehpudagá dagu lájttális ájádallam ja reflektierim, máhtti juohkka fágan dåjmaduvvat.

Oahppam dan baktu vuoset vijddásappo gå åhpaduskontækstaj ja divna aktijvuodajda ma skåvllåárggabiejven tjuodtjeli manna gátto ihti ja oahppe niejdeduvvi. Dákkár dáhpádusáj hieredibme ja giehtadallam sjaddá ájnnasin oahppij vásádussaj dassta majt demokratijjalasj aktisasjbarggo duodaj merkaj.

Biseth (2014) dættot gåktu demokratijja ja sebrudahttem aktij gulluji, sihke mij guosská makkir máhtudahkaj mav dárbaj gå demokratijjaj sæbrrá, ja jus galggá máhttet viessot aktan moattebelak kultuvralasj sebrudagán. Sæmmi dættoduvvá aj Europaráde máhtudakvædtsagin «Competences for Democratic Culture». Dát aj vuoset gåktu ålles skåvllå doajmmá demokratijjalasj oahppam ja aktidallamkontækstan mij aktit oahpov birra, dan baktu ja dan diehti.

Competences for Democratic Culture (Europaráde, 2016)

Gáldo:

Biseth, Heidi & Madsen, Janne (red.) (2014). Må vi snakke om Demokrati? Om demokratisk praksis i skolen. Oslo: Universitetsforlaget.

Dewey, J. (1937): Education and Social Change.

Competences for Democratic Culture (Europarådet, 2016)

Europaråd (2018) CDC and building resillience to radicalization leading to violent extremism and terrorism In: Reference framework of competences for democratic culture. Volume 3: Guidance for implementation, s. 101.123

http://rm.coe.int/prems-008518-gbr-2508-reference-framework-of-competences-vol-3-8575-co/16807bc66e

Lenz, C. (2020) Demokrati og medborgerskap i skolen. Pedlex

OHCHR (2010) United Nations Declaration on Human Rights Education and Training.

https://www.ohchr.org/EN/Issues/Education/Training/Pages/UNDHREducationTraining.aspx

Postholm, May Britt, Dahl, Thomas, Engvik, Gunnar, Fjørtoft, Henning, Irgens, Eirik J., Sandvik Lise Vikan & Wæge, Kjersti (2014). En gavepakke til ungdomstrinnet? En undersøkelse av den skolebaserte kompetanseutviklingen på ungdomstrinnet i piloten 2012/2013. Trondheim: Akademika.