Gieđahallan

Mot gieđahallat dáhpáhusaid luohkkálanjas ja dan olggobealde? Heahtedilis, goas oahpaheaddji ferte jođánit dahkat juoidá, sáhttá leat hirbmat hástalussan.

Gieđahallan oassin easttadeamis

Oahppolága ektui galgá oahpaheaddji bissehit vejolaš loavkidemiid. Seammás gusket dat seamma prinsihpat dasa nai nu go maid daidda guhkitáigge easttadanbargguide: oahpaheaddji ferte garrasit bargat fátmmastit buot ohppiid, oažžut sin searvat ja árvvoštallagoahtit, dan sadjái go nordadit ovttaskas ohppiid eret.

Muhtun dili gieđahallan ii leat dakkár luovos ovttaskas dáhpáhus, muhto oassin dan guhkitáigge easttadan barggus. Mot oahpaheaddji láhtte dan čuožžiluvvon dilis sáhttá leat mearkkašupmi dasa ahte doaibmá go láhtten easttadan geahčastagas vai ii.

Oahpaheaddji njuolggo láhtten lea dehálaš, muhto ii mearrideaddji dan gieđahallamii mas lea easttadeaddji doaibma. Dat mearkkaša maid ollu mot oahpaheaddji čuovvola ášši maŋŋil. Dasto lea dehálaš ahte oahpaheaddji ja skuvla leat jurddašan ovddalgihtii mot dákkár áššiid galgá gieđahallat. Dás lea maiddái sáhka das ahte skuvllas galget leat čielga njuolggadusaid mot oahppit galget láhttet guhtet guimmiideaset vuostá. Jus oahppit leat leamašan fárus digaštallame makkárin sii sávvet iežaset beaivválaš skuvlabeaivvi, jus njuolggadusat mat leat oassin dákkár ságastallamiin, leat bures ságastallojuvvon ja buohkat dovdet daid, de lea oahpaheaddjái álkit muitalit ja hupmat heajos láhttemiid birra maid ferte bissehit, ja nuppe dáfus fas daid buriid láhttemiid birra maid ferte váldit fárrui gulahallamis

Vašši čuoččuhusaid/dadjamiid gieđahallan

Fátmmasteamis ja das, mot láhčá dili oassálastit easttadan bargguide, lea mearkkašupmi ja dihto váikkuhusat dasa mot luohkkálanjas berre hálddašit ovdagáttolaš dadjamušaid ja čuoččuhusaid. Jus muhtun loavkašuvvá dan dihte maid muhtun dadjá, de galgá dat bissehuvvot ovttatmanos. Muhto son/sii, geasa dat ovdagáttolačča, dehe su moarri dadjamušat leat jurddašuvvon, ii soaittege álohii leat luohkkálanjas dalle. Danne berrege oahpaheaddji sihkkarastit dan, ahte son gii dadjá dakkáriid, baicca fátmmastuvvo dan sadjái go olgguštuvvo, sihke oahpaheaddji dakkaviđe reakšuvnna bokte ja ášši viidásit gieđahallama bokte skuvllas. Dalle ii dávjá leat divskun dat buoremus láhttenvuohki, vaikko vel oahpaheaddjige sáhttá dovdat dárbbu čielgasit muitalit mii lea dohkálaš ja mii ii. Muhto dat ii leat daddjon ahte dakkár láhttenvuohki lea dat mii buoremusat easttada ovdagáttuid, soaitá doaibmat áibbas nuppe ládje. 

Dan birra mot oahpaheaddji sáhttá konkrehtalaččat reageret dákkár čuoččuhusaid, dadjamušaide lea Solveig Moldrheim čállán artihkkalis “Kløkt og fordom. Om holdingsendring i klasserommet.” (Hutkáivuohta ja ovdagáttut. Miellaguottuid rievdan luohkkálanjas). Son fuomášahttá dan, ahte oahpaheaddji láhttenvuohki ii berre leat ovttalágan dalle go oahppi lea oadjebas ja ollásiidda searvevuođas mielde, dan sadjái go dalle go oahppi lea olgolis ja ii oadjebasat fátmmastuvvon jovkui. Dán vuosttaš dilis sáhttá leat vuogas njuolga hilgut dakkár vašši dadjamiid. Maŋit dilis fas sáhttá dakkár láhtten nordadit oahppi eret ja nu addit sunnje vuođu ovddidit eanet ovdagáttuid. Dan sadjái ávžžuha son geahččalit fuomášit oahppi čuoččuhusain buriid áigumušaid, dehe eará dain maid de sáhttá duođaštit ja nu ahte lea vejolaš duođaštit oahppi dainnalágiin ahte ii fal duođaš dan vaššivuođa sisdoalu das mii lea daddjojuvvon.

“Oahpaheaddji lea ovdagovva mii galgá duddjot oadjebasvuođa ja bagadallat ohppiid oahpahusa mannolagas. Oahpaheaddji lea áibbas deaŧalaš oahppanbirrasis gos oahppit movttiidahttojuvvojit ja veahkehuvvojit oahppat ja ovdánit. Dat gáibida ahte oahpaheaddji čájeha ovddasmorraša ovttaskas oahppái. Dát mielddisbuktá maiddái veahkehit ohppiid geat dahket heajos válljejumiid, eai dovdda iežaset fátmmastuvvon, dahje geat rahčet oahppat dan maid sávvet ja vurdet. Go bargá nannet oktavuođa ja gullevašvuođa ohppiiguin, de veahkeha oahpaheaddji ovdánahttit oahppankultuvrra ja addit ohppiide fágalaš ja emotionála doarjaga.” (Bajitoassi, 3.5)

Få fagpersoner har viet mer av sitt yrkesliv til håndtering av panikkøyeblikk enn den svenske læreren og forskeren Christer Mattson. I Dembra-publikasjonen nr. 2 kan du lese en lengre artikkel om hvordan han anbefaler å møte gruppefiendtlige utsagn i klasserommet. Du finner artikkelen som pdf-fil under publikasjoner her på dette nettstedet.

Eanet lohkosat

Eriksen, Ingunn Marie; Lyng, Selma Therese (2016): Skolers arbeid med elevenes psykososiale miljø. Gode strategier, harde nøtter og blinde flekker(https://utdanningsforskning.no/contentassets/813f0fc2e006460ab01cb66df89db5e5/skolers-arbeid-med-elevenes-psykososiale-miljo.pdf), Oslo: Norsk institutt for forskning om oppvekst, velferd og aldring (NOVA). Rapport 14/2015.

Lenz, Claudia; Moldrheim, Solveig (2019) «Nulltoleranse» – fra lydighet til myndiggjøring: Hvordan møte krenkende atferd og fordomsfulle uttrykk i skolen. I: Dembra – Faglige perspektiver på demokrati og forebygging av gruppefiendtlighet i skolen (2). Oslo: Senter for Studier av Holocaust og livsynsminoriteter 2019 ISBN 978-82-92988-67-1. s. 34-49

Mattson, Christer (2008). Ingen blir nazist över en natt : om hur skolan kan möta intoleranta elever. Stockholm: Kultur og Natur Akademisk.

Moldrheim, Solveig (2014). Kløkt og fordom. Om holdningsendring i klasserommet. (https://journals.oslomet.no/index.php/fleks/article/view/841/752) FLEKS - Scandinavian Journal of Intercultural Theory and practice, Vol 1, s. 1-20.