Oahpahus ovdagáttuid birra

Mot oahpahit ovdagáttuid birra? Mot hehttet dan ahte oahppit ohppet dušše ovdagáttuid dan sadjái go daid rievttes dieđuid daid birra? Dás leat moadde konkrehta fuomášumi dáidda gažaldagaide.

Oahpaheapmi oassin eastadeamis

Oahpahit juoidá ii leat dat seamma go eastadit dan seammá ášši. Ovdamearkka dihte ii leat diehttelas dat, ahte oahpahus antisemittisma birra váikkuha easttadit ohppiid antisemittisma. Jus dát lea ohppiid vuosttaš oahpásnuvvan antisemittalaš jáhkuiguin, de sáhttá boađus gártat áibbas nuppeláganin: ahte oahpahus gaskkusta antisemittisma.

Skuvllas lea iešheanalaš máhttomandáhtta, ja berre maid leat sadji oahpahit juoidá mii ii gula eastadanulbmilii. Seammás lea dehálaš jurddašit dan mot oahpaheapmi maiddái sáhttá leat oassin easttadeamis, dehe goittotge hehttet dan ahte oahpahus dušše nanne daid ovdagáttuid mat juo gávdnojit.

Mekanismmat konkrehtalaš ovdagáttuid duohken

Jus galgá nákcet kritihkalaččat jurddašit dihto ovdagáttuid birra maid oahppit gullet, de lea dehálaš ohppiide oahppat ovdagáttuid birra nu go fenomenan, ja eará mekanismmaid birra mat dagahit olbmuide heajos jurdagiid eará joavkkuid birra. Oahppat olbmuid soju birra generaliseremii ja mot sirrejit “mii” ja “diet earát” joavkkuide sáhttá ohppiid ráhkkanahttit kritihkalaččat jurddašišgoahtit dihto ovdamearkkaid birra, dákkár generaliseremiid oktavuođas.

Buorit ovdamearkkat lea álohii ávkkálaččat ipmirdit oppalaš mekanismmaid. Dat guoská maiddái ovdagáttuid ja joavkovaššivuođa mekanismmaide. Muhto lea dehálaš leat várrogas go vállje ovdamearkkaid. 

Vuosttažettiin lea dehálaš ahte ovdamearkkat eai čuoza rašes joavkkuide mii sáhttá dagahit dan ahte oahpahus dovdo váivin ja unohassan daidda joavkkuide geaidda dat guoská. Vai nákce garvit dan, de sáhttá leat ávkkálaš álohii jurddašit ahte muhtumat luohkkálanjas soitet gullat daidda joavkkuide geaid birra lea sáhka. Maid sáhtán oahpahusas bealuštit sin ektui?

Nuppádassii, de lea maid dat várra ahte ovdagáttut soitet leat dat mat bisánit ohppiid muitui, ja eai dat reflekšuvnnat, jurddašeamit ahte makkár boasttuvuođat leat ovdagáttuin. Vai nákce garvit dan, de sáhttá leat ovdamunni atnit ovdamearkkaid maid oahppit dovdet, ja áinnas maiddái dakkár eanet beaivválaš ovdagáttuid mat eai čuoza daidda rašimus joavkkuide. Dát ii leat álki, ja eanemus ii fal oahpaheaddjái, gii ii sáhte diehtit man lossadat ovttaskas ovdagáttut leat sidjiide geaidda dat čuhcet. Okta ovdamearka dasa Norggas sáhttet leat ovdagáttut gaskal gávpoga ja boaittobeale báikkiid. Dat lea dakkár oahpes ovdagáddu maid sáhttá jurddašit ahte ii loavkit ohppiid nu olu nu go ovdamearkka dihte ovdagáttut muslimaid birra sáhttá dahkat. Muhto diehttelas, mii eat sáhte diehtit dan ovddalgihtii, ja lea vejolaš ahte luohkás leat oahppit geat loavkašuvvet maiddái jus dákkár ovdagáttuid namuha.

Dieđut ovtta joavkku birra ovdal go oahpásnuvvá ovdagáttuide

Oahpahit dihto ovdagáttuid birra ii doaimma dušše ovdamearkan govvedit oppalaš mekanismmaid. Lea maiddái dehálaš ohppiide oahppat ja dovdat muhtun historjjálaš ja áigeguovdilis ovdagáttuid birra. Okta dehálaš gažaldat dán dáfus lea, ahte makkár agis berrejit leat oahppit ovdalgo oahppagohtet dákkár ovdagáttuid birra. Goas lea, ovdamearkka dihte, rievttas áigi ohppiide oahppat juoidá dálá muslimavaššivuođa birra ja daid konspirašuvdnateoriijaid birra mat čuoččuhit ahte muslimat áigot Eurohpá váldit badjelasáset. Dehe dan guhkes vuostesemihtalaš vieru birra Eurohpás?

Beroškeahttá das goas vállje muitališgoahtit dákkár fáttáid birra, de berre dat muitaluvvot easkka maŋŋil go oahppit leat juo oahppan muhtun ráje dieđuid dan guoskevaš joavkku birra. Oahppit berrejit oahppat duohta dieđuid ovtta joavkku birra ovdal go ohppet daid giellásiid sin birra. Eanas dihto sturrosaš joavkkuid dáfus, mearkkaša dat maiddái ahte ohppet dan joavkku máŋggabealátvuođaid birra. Mii guoská muslimavaššivuhtii, de berrejit oahppit nappo oahppan juoidá isláma máŋggabealátvuođaid birra, sierranas surggiid ja norgga muslimaid girjáivuođa birra, ovdal go ohppet ovdagáttuid sin birra.

Go geahččá oahpahusa jođu ja ovdáneami olles skuvllaáiggis, de guoská dát:
oahpahusa ovdagáttuid birra sáhttá sirdit alit oahppodásiide (nuoraidskuvlii dehe joatkkaskuvlii) vai oahppit ožžot goit muhtun ráje duohta dieđut daid vuosttaš guoskevaš joavkkuid birra.

Diehtu ja máhttu mii nanne ovdagáttuid

Eai buot dieđut ja máhttu muhtun joavkku birra nákce njeaidit ovdagáttuid. Máhttu sáhttá maid doarjut daid ovdagáttuid mat juo gávdnojit. Dat guoská ábaide máhttui man vuođđun leat oppalaš, statistihkkalágan dieđut, ja mii ii váldde vuhtii variašuvnnaid ja siskkáldas máŋggabealátvuođaid. Dákkár máhttu sáhttá maid leat mielde essensialisereme dan, ahte muhtun dihto bealit dan joavkkus adnojuvvot leat joavkku guovddáš dovdomearkan, dakkár mii lea oktasaš joavkku lahtuin.

Eanas servodaga joavkkuin lea vejolaš gávdnat statistihkalaš dovdomearkkaid maid de sáhttá ráddjet. Leatge dákkár dovdomearkkat mat ovdamearkka dihte leat čuoččuhusa “bártnit eai olát skuvllas seamma buriid bohtosiid go nieiddat” duohken. Statistihkalaš erohusat sáhttet leat relevánta, muhto gokčet maiddái ovttaskas erohusaid. Dat gártá váttisin go dat dorjot ovdagáttuid buohkat ektui geat gullet dan seamma jovkui. Ovdamearkka dihte šattašii váttisin jus muhtun oahpaheaddji atná dákkár dieđuid árvvoštallat luohká guđege ovttaskas bártni ja nieidda. Mii diehtit bures ahte dákkár statistihkalaš ovttastusaid eat sáhte atnit indiviida dásiin.

Dákkár dieđut ja máhttu sáhttá váikkuhit dasa ahte dat joavku ipmirduvvo leat okta ovttadat, mii de fas lea eaktun ovdagáttuide dan joavkku birra. Váddáseamos lea dat máhttu mii essensialisere dakkár oppalaš dovdomearkkaid joavkkus. Essensialiseren lea atnit dihto beliid guovddáš dovdomearkan, dm. dat mii lea vuođđun oppa jovkui, ovdamearkka dihte laktit dovdomearkkaid soga ruohttasiidda.

Logas fal Myteknuserhåndboka