Iešguđetlágan girjáivuođaidipmárdusaid
Mangfoldsforståelse kan være bred eller smal. Lærere må være bevisste på hva det har å si for møtet med eleven.
Fáttát
- Identitehta, girjáivuohta ja gullevašvuohta
Njuolggogeainnut
Girjáivuođa sáhttá máŋgga iešguđet ládje ipmirdit. Oahpaheaddji ferte máhttit suokkardit maid dat mearkkaša, iešguđet lágan vejolašvuođaid ipmirdit girjáivuođa ja makkár mearkkašupmi das lea ohppiide.
Baskkes ipmárdussii girjáivuođas, lea addon kultuvrralaš erohusaid vuolggasajis, ja fas viiddis ipmárdus dovddahuvvo das go girjáivuohta guoskkaha buot erohusmálliid.
Girjáivuohta – doaba mas leat máŋga čilgehusa
Dán áiggi oahpaheaddjit leat geatnegahtton ovddidit ja heivehit girjáivuođa skuvllas Oahpaheaddjit galget sihkkarastit searvadahtti oahppanbirrasa mii lea huksejuvvon demokráhtalaš prinsihpaid nala, váikkuhit dasa ahte buot oahppit besset váldit oasi iežaset identitehtahuksemis, ja movttiidahttit ohppiid aktiivvalaš mielborgárvuhtii
Doaba “girjáivuohta” lea ollu digaštallojuvvon. Earret eará leaba Westrheim ja Hagatun problematiseren doahpaga geavaheami oahpahuspolitihkalaš stivrendokumeanttain. Soai ákkastallaba ahte lea eahpečielggas makkár árvovuođus ja teorehtalaš vuolggasajis doaba girjáivuohta lea boahtán (22). Viidáseappot lea doaba moitojuvvon ahte lea falletmeahttun, mearritmeahttun ja gudnesátni
“Girjáivuohta lea mearritmeahttun doaba.
Nuppiin sániin sáhttá orrut dego hui moalkás bargu profešuvdnadoaimmaheddjiide skuvllas sajustit doahpaga geavaheami jierpmálaččat. Dás ovdanbuktit mii guokte ipmárdusa girjáivuođas ja čájehit soames geažidemiid mat iešguđetlágan lahkonemiin leat skuvlaoktavuođas girjáivuhtii.
Girjáivuohta lea mearritmeahttun doaba . Doaba gávdno sihke deskriptiivalaš (eahpečielga) ja normatiiva hámis. Eahpečielga govahallan muitala ahte doaba sáhttá válddahit molsašuvvamiid hámiid. Normatiiva govahallan mearkkaša ahte doaba čadno árvvuide mat ovdanbuktojuvvojit demokráhtalažžan
Baskkes ipmárdus girjáivuođas
Baskkes ipmárdusa vuolggasadjin girjáivuođas leat kultuvrralaš erohusat, dakkár oktavuođain go kultuvra lea čadnon čearddalaš, nationála ja oskkolaš gaskasázuide. Dákkár ipmárdusas girjáivuođas boahtá olmmoš bidjat eanet fuomášumi iešguđetlágan kultuvrraide ja girjáivuhtii. Lea dehálaš dohkkehit dákkár kategoriijaid mearkkašumi vai sáhttá sihkkarastit skuvlla gos buot ohppiin lea seamma vejolašvuohta lihkostuvvat.
“Kultursensitiiva pedagogihkas lea das sáhka ahte hábme oahpahusmálliid maid sisdoallu ja metodat heivehuvvojit ohppiid kultuvrralaš duogážii.
Dan dáfus sáhttá baskkes ipmárdus girjáivuođas váikkuhit iešguđet kultuvrraid ovddideapmái, ja dan bokte váikkuhit dasa ahte doaimmahuvvo kultursensitiiva pedagogihkka. Dat mearkkaša ahte hábme oahpahusmálliid maid sisdoallu ja metodat heivehuvvojit ohppiid kultuvrralaš duogážii , ja ja oahpahusmálliid main oahpahuvvo kultuvrra birra ja dan čađa. Dás sáhttá leat sáhka oahpponeavvuin mat geavahuvvojit, ovdamearkka dihte girjjit ja filmmat mat geavahuvvojit oahpahusas. Das sáhttá maid leat sáhka das ahte makkár kultuvrralaš referánssaid oahpaheaddji geavaha oahpahusas. Baskkes ipmárdus girjáivuođas sáhttá mielddisbuktit ahte biddjo fuomášupmi kultuvrii ja kulturerohusaide ja dan bokte čalmmustahttit movt kultuvra ja kultuvrralaš duogáš mearkkašit ohppiid skuvlavázzimii.
Baskkes ipmárdusas girjáivuođas leat aŋkke muhtin ráddjehusat. Vuosttažettiin guoská dat govahallamiidda go kultuvra geavahuvvo čilgenmodeallan iešguđetlágan olahusaide mat ovdanbuktojit skuvllas Fokus kultuvrii sáhttá leat váttis, earret eará dan dihte go dat sáhttá sisttisdoallat vuođđomearkkašandahkki váikkuhusaid: Oahppit sáhttet ipmirduvvot ovddasteaddjin iežaset navdojuvvon kultuvrras, ja girjáivuohta čearddalaš dahje oskkolaš joavkkuid gaskkas sáhttet vajálduvvot.
“Kultursensitiivvalaš pedagogihkka okto ii nagot dustet buot lágan sosiála iešguđetláganvuođaid.
Kultursensitiivvalaš pedagogihkka okto ii nagot dustet buot lágan sosiála iešguđetláganvuođaid. Lahkonanvugiin main kultuvra lea guovddážis sáhttá risikeret ahte ii doahttal fápmostruktuvrraid ja mearrideaddjidiliid mat gávdnojit servodagas Dat mearkkaša ahte girjáivuođaipmárdus mii oaidná dušše kultuvrra, sáhttá dagahit materiálalaš ja struktuvrralaš sierraláganvuođaid ovdii Dalle mii risikeret ahte dákkár ipmárdus čiehká materiálalaš erohusaid dahje mearkkašumiid sosiálalaččat ráhkaduvvon earuhansárgáin nu go náli, sohkabeali, luohká ja soju , Dát lea juoga mii šaddá dehálažžan go bargat dainna systemáhtalaččat, jus áigut olahit skuvlla mii lea searvadahtti. Nuppiin sániin sáhttá baskkes girjáivuođaipmárdus šaddat hehttehussan jus mii háliidit hástalit mekanismmaid mat huksejit iešguđetláganvuođaid ja áššiid mat mielddisbuktet unnit deháleabbon dahkama skuvllas.
Viiddis ipmárdus
Viiddis ipmárdusa dovdomearkkat girjáivuođas leat go girjáivuođas lea sáhka buot lágan erohusaid birra. Dat mearkkaša ahte girjávuođas ii leat sáhka dušše čearddalaš, nationála ja oskkolaš erohusaide, muhto viidát variašuvnnaid birra. Skuvlaoktavuođas sáhttá dalle leat sáhka earret eará sohkabeali birra, identitehta, luohká ja seksuála soju birra. Viiddis ipmárdus girjáivuođas sáhttá leat mielde čalmmustahttime eanet oainnuid girjáivuođa birra.
“Go girjáivuođas ii leat šat sáhka dušše čearddalaš ja oskkolaš girjáivuođa birra, de bovdejuvvojit profešuvdnadoaimmaheaddjit gieđahallat buotlágan nuppástemiid skuvllas.
Go girjáivuođas ii leat šat sáhka dušše čearddalaš ja oskkolaš girjáivuođa birra, de bovdejuvvojit profešuvdnadoaimmaheaddjit gieđahallat buotlágan nuppástemiid skuvllas. Viiddis lahkoneapmi girjáivuhtii addá dan bokte vejolašvuođaid hástalit govahallamiid mat buvttadit mii- ja dii-joavkkuid, govahallamiid mat ráhkadit earuhanlinnjáid gaskal min ja daid earáid ja mii bovde čielggadit váttis beliid das mii lea “normála”.
Dat mearkkaša beaivválaš barggus ahte mii geahččalit buvttadit kritihkalaš dihtomielalašvuođa ásahuvvon govahallamiidda ja generaliseremiidda Dat sáhttá ovdamearkka dihte leat govahallan das mii guorahallá maid dat máksá leat “norgalaš”, govahallamat seksualitehtas ja seksuála sojus, sohkabealenorpmat, ovdagáttut ja stereotiippalaš ovdanbuktimat joavkkuin dahje identitehtain. Viiddis ipmárdusas girjáivuođas sáhttet maid iešguđetlágan konteavsttaid mearkkašumit boahtit oidnosii . Das oaivvilduvvo ahte okta ja seamma olmmoš sáhttá gullat juogo majoritehtii dahje unnitlohkui iešguđetlágan dilálašvuođain ja konteavsttain. Viiddis girjáivuođaipmárdusas ja buotbealat jurddašeamis , sáhttit mii oahpaheaddjin dan bokte almmustahttit movt iešguđetge sosiálalaččat dahkkon kategoriijain lea mearkkašupmi iešguđetge dilálašvuođaide. Oahpaheddjiide ja ohppiide sáhttá dát mielddisbuktit ahte ožžot buoret ipmárdusa das ahte nuppásteamis ja duolbmamis leat máŋga beali, lea seađas ja máŋggabealat.
Hástalus viiddis ipmárdusain girjáivuođas lea ahte sáhttá šaddat dakkár man ii sáhte rohkkáhit . Váikkuhus das lea ahte doaba ii mielddisbuvtte systemáhtalaš gieđahallama searvadahttinbargguin ii ge rievdat proseassaid main duolbman lea guovddážis. Danin lea vealtameahttun ahte oahpaheaddjit ja skuvlajođiheaddjit háhket alcceset dihtomielalašvuođa das mii guoskkaha girjáivuođa, nu ahte doaba ii šatta rohkkátmeahttun ja váttis geavahit
Girjjálašvuohta
Banks, J.A (2009). The Routledge international companion to multicultural education. Routledge.
Borchgrevink, T., & Brochmann, G. (2008). Mangfold uten grenser. Samtiden, 3, 22-31.
Byram, M. (2008). From foreign language education to education for intercultural citizenship: Essays and reflections. Clevedon: Multilingual Matters
Deardorff, D.K. (2004). The identification and assessment of intercultural competence as a student outcome of internationalization at institutions of higher education in the United States (Doktoravhandling, Norh Carolina State University). Hentet 12.04.2019. Fra:https://repository.lib.ncsu.edu/bitstream/handle/1840.16/5733/etd.pdf?seque (https://repository.lib.ncsu.edu/bitstream/handle/1840.16/5733/etd.pdf?seque)
Ese, J. (2003). Hva er mangfold? Mangfold og ulikhet i et læringsperspektiv. Universell.
Fraser, N. (2003). Social justice in the age of identity politics: Redistribution, recognition and participation. I N. F. Honneth, Redistribution or Recognistion? (ss. 9-48) London: Verso.
Jammeh, B.V (2019) Mangfoldskompetanse i samfunnsfag: læreres forståelser og erfaringer med mangfold og mangfoldskompetanse (Mastergradavhandling, Universitet i Oslo) Hentet fra: https://www.duo.uio.no/bitstream/handle/10852/70149/Masteroppgave-Binta-Victoria-Jammeh-Duo.pdf?sequence=1&isAllowed=y
Kooij, K. S. (2014). Flerkulturell pedagogikk. I J. H. Witten, Pedagogikk- en grunnbok (ss. 584-599). Cappelen Damm AS.
Kumashiro, K. (2002). Troubling Education. New York: Routledge.
Kunnskapsdepartementet. (2015). Generell del av lærerplanen. Hentet fra: https://www.udir.no/laring-og-trivsel/lareplanverket/generell-del-av-lareplanen/
May, S. (2009). Critical multiculturalism and education. I J. A. Banks, The Routledge international companion to multicultural education (ss. 53-68). Routledge.
Mikander, P., Zilliacus, H., & Holm, G. (2018). Intercultural education in transition: Nordic perspectives. Education Inquiry, 9(1), 40-56.
Phil, J. (2010). Etnisk mangfold i skolen. Universitetsforlaget.
Portera, A. (2008). Intercultural education in Europe: epistemological and semantic aspects. Intercultural education, 19(6), 481-491.
Røthing, Å. (2017). Mangfoldskompetanse perspektiver på undervisning i yrkesfagene. Cappelen Damm Akademisk.
Skrefsrud, A.T. (2018). Pedagogikk og elevkunnskap i en mangfoldig skole. I Schjetne, E. & Skrefsrud, A.T (Red.), Å være lærer i en mangfoldig skole: kulturelt og religiøst mangfold, profesjonsverdier og verdigrunnlag. (1. Utgave, s. 22-36) Oslo: Gyldendal.
Tolo, A. (2014). Utforming av utdanningspolitikk på det flerkulturelle området. I K. Westrheim & A. Tolo (Red.), Kompetanse for mangfold: om skolens utfordringer i det flerkulturelle Norge, 96-118.
Westerheim, K. Hagatun, K. (2015). Hva betyr «kompetanse for mangfold» i utdanningssystemet? – Et kritisk perspektiv på mangfolds diskursen. Norsk pedagogisk tidsskrift.
