Oasi birra
Mihttu
- Láhčit dili ságastallamii, perspektiivvaipmárdussii ja ovttasdoaibmamii, vai ovttas oččodit buoret ipmárdusa dihto fáttás dahje gažaldagas.
Ságastallankafea (“world café”) lea struktuvrralaš ságastallanproseassa joavkkuin vai oažžu johtui suokkardeaddji ságastallamiid. Oahppit čohkkájit joavkkuid mielde ja ságastit ja suokkardit dihto fáttá, ja čállet notáhtaid dan birra. Juohke beavddis lea okta oahppi beavdenjunužin, ja joavkkut galget ain duos dás lonohallat beavddi. Go beavdái boahtá ođđa joavku, de muitala «beavdenjunuš» váldoáššiid ovddit joavkku ságastallamis mii lei dan beavddis. Dáinna lágiin juogadit joavkkut máhtuid ja ipmárdusaid maid besset háhkat alcceseaset veahkkálaga.
Ságastallankafea lea heivvolaš máŋgga iešguđet fáttáid, áigeguovdilis hástalusaid ja gažaldagaid ságastallamii. Muhtun ovdamearkkat sáhttet leat: Mii lea dehálaš vai buohkat loavttáše bures skuvllas? Maid mearkkaša geavatlaččat dat ahte ákte nuppiid? Mat leat buorit bealit ja heajos bealit sosiála mediain? Movt sáhttet buohkat skuvllas veahkkin eastadit givssideami? Makkár vuoigatvuođat, ja geatnegasvuođat leat demokratiijas?
Ráhkkaneapmi
Oasseváldit oahpistuvvojit oahpahusdahkosa ulbmilii ja movt dán hárjehusa čađahit. Oahpaheaddji/fasilitáhtor deattuha ahte ulbmil lea viiddidit perspektiiva sihke veahkeheami bokte ja guldaleami bokte, nu ahte olles joavku veahkkálaga bargá gažaldagaiguin ja oažžu ávkki nuppiid jurdagiin ja ideain.
For mer pedagogisk veiledning av dialog i klasserommet les for eksempel teksten dialog om hva som kjennetegner gode og dårlige dialoger i klasserommet.
Čađaheapmi
Váldooassi
- 1
Oasseváldit juohkásit joavkkuide
Juohkit oasseváldiid joavkkuide ja guhtege joavku oažžu beavddi mas lea stuora báberárka. Joavkkut válljet beavdenjunnoža. Joavkkut čállet fáttá/gažaldaga maid leat válljen gasku árkka.
- 2
Joavkkut ságstallat
Joavkkut suokkardit fáttá/gažaldaga, ja joavkolahtut guldalit guđet guimmiideaset oainnuid ja čálistit tuššain báhpirii iežaset joavkku váldojurdagiid (sullii 10-15 minuhta).
- 3
Lonuhit bevddiid
Joavkkut lonohallet bevddiid, ja sirdet eará joavkkuide, muhto beavdenjunuš bissu iežas beavddis. Beavdenjunuš muitala ođđa jovkui maid ovddit joavku gávnnahii (beavddi notáhtaid ja čoavddasániid vehkiin). Dan beavddi ođđa joavku joatká váldočuoggáiguin maid ovddit joavkkut leat čállán, dat juogada iežas oainnuid ja viiddida perspektiivva go lasiha ođđa momeanttaid fáddái. Ođđa čoavddasánit ja čuoggát lasihuvvojit báhpirii (čále áinnas eará ivnnát tuššain).
- 4
Gearddun
Dát proseassa joatkašuvvá dasságo buot oasseváldit leat finadan juohke beavddis.
Loahpahan reflekšuvdna
- 1
Čoahkkáigeassu dievasjoavkkus
Loahpas čoahkkáigeassit hárjehusa dievasjoavkkus. Joavkkut besset moadde minuhta jaskadit jurddašit ja ráhkkanit ovdalgo juogadit iežaset oasi dievasjoavkkus. Juohke beavdenjunuš muitala nuppiid vehkiin muhtun guovddáš ideaid, vástádusaid dahje oaiviliid fáttás mat su beavddis leat leamaš boahtán ovdan.
Oahpaheaddji/fasilitáhtor čoahkkáigeassá ja čállá oasseváldiid reflekšuvnnaid távvalii/whiteboardii/flipoverii.
Oahpaheaddji/fasilitáhtor ja olles joavku smiehtadit ovttas maid sii leat gávnnahan dán fáttá/gažaldaga hárrái, ja movt dainna sáhttá bargat viidáseappot.
