Oasi birra
Mihttu
- Nannet ohppiid gálggaid guorahallat moaittalaččat man láhkái eamiálbmogiid ja unnitloguid ovdanbuktet oahppogirjjiin.
Ohppiide (ja oahpaheddjiide) leat oahppogirjjit deaŧalaš diehtogáldo. Oahppogirjjit čilgejit ja ovdabuktet eamiálbmogiid ja nationála unniloguid hui iešguđet láhkái, jus sii ožžot saji obbanassiige. Dán barggus galget oahppit analyseret iežaset oahppogirjji ja geahččat ovdanbuktima, dahje váilevaš ovdanbuktima, Norgga eamiálbmogis ja ja nationála unnitloguin. Bargobihttá heive bures hárjehallat ohppiid historjádiđolašvuođa ja moaittalaš jurddašeami. Lea ovdamunni jus sis ovdal lea leamaš/lea oahpahus eamiálbmogiid ja nationála unnitloguid birra. Nuoraidskuvllas heive doaibma buoremusat 10. ceahkkái.
Dán barggu sáhttá geavahišgoahtit áigodaga álggus dahje loahpas, juogo álggaheapmin fáddái dahje čoahkkáigeassun. Álggaheapmin fáddái ožžot oahppit bajilgova áigeguovdilis kapihttalis oahppogirjjis, ja moaittalaš álggu oahppogirjji ovdanbuktimiidda girjji giela analysa vuođul – ja govvageavahemiin.
Loahppan lea sis vejolašvuohta moaittalaččat čoahkkáigeassit fáttá, metaperspektiivvain dasa maid leat oahppan áigodagas. Áigeguovdilis fáttát sáhttet ovdamearkka dihte leat «Holocaust Norggas», «Dáruiduhttinpolitihkka», «Kultuvrrat».
Ráhkkaneapmi
Ohppiide (ja oahpaheddjiide) leat oahppogirjjit deaŧalaš diehtogáldot. Movt iešguhtege oahppogirjjit muitalit ja ovdanbuktet eamiálbmogiid ja nationála unnitloguid lea hui iešguđet láhkái, jus obanassiige ožžot saji. Dán barggus galget oahppit analyseret iežaset oahppogirjji geahčadettiin ovdabuktima/váilevaš ovdanbuktima Norgga eamiálbmogiin ja nationála unnitloguin. Bargu heive hi bures hárjehallat ohppiid historjádiđolašvuođa ja moaittalaš jurddašeami. Lea ovdamunni jus ohppiin ovdal leamaš/lea oahpahus eamiálbmogiid ja nationála unnitloguid birra.
Loga áinnas «Evttohusat oahpahussii eamiálbmogiid ja nationála unnitloguid birra». Geavat dan maid don gii leat oahpaheaddji háliidat fuomášahttit ohppiide go ohcet servodatfága oahppogirjjiin, dahje dárogiela ja RREE oahppogirjjiin. Čuoggát máŋggabealatvuođa ja dynámalaš kultuvrraid birra leat guovddážis barggus.
Čađaheapmi
Váldooassi
Oahpahus álggu sáhttá heivehit fáddái ja dárbui. Sáhttá leat ovdamunni álggos johtui bidjat ohppiid/studeanttaid máhtu nationála unnitloguid birra.
Evttohus álggahandoibmii lea bargat guovddáš doahpagiiguin (geahča doababovssa) dahje bivdde sin ráhkadit jurddakártta/ pedagogalaš beaivváža mas guovddážis lea «eamiálbmot “/ “eamiálbmot lea…” dahje “nationála unnitlogut»/ «nationála unnitlogut leat…». Čoahkkáigeassilehpet dievasjoavkkus (su. 15 min).
Begreper
Stereotiippat
Stereotiipa lea stirdon jáhkku muhtun joavkku birra, man vuođđun lea joavkku miellahtuid generaliseren. Stereotiippat eai rievdda dehe njulgejuvvo ođđa dieđuid vuođul dehe olbmuid deaivvademiid oktavuođas. Dábálaš stereotiippat leat čuoččuhusat sierranas náliid, etnalaš ja oskujoavkkuid birra, ja ei...
Kultuvra
Sátni kultuvra čujuha dasa maid olbmot leat ráhkadan, dan sadjái go lundui. Kultuvra sáni sáhttá atnit ovdanbuktimiid birra maid olbmot leat hábmen ja ráhkadan ovtta servodagas, nu go dadjamušas norgga kultuvra, dehe ovtta joavkku árbejuvvon máhtut ja vuogit, nu go dat mii boahtá ovdan muhtun fitnod...
Gávdnat ja čilget
- Mii/mat lea/leat kapihttala váldofáddá/váldofáttát?
- Gii lea váldopersovdna ovdanbuktimis? Leat go eanetlogu ovddasteaddjit, vai bohtet go eará jienat oidnosii?
- Guđet oaidninsajit ja jienat bohtet čielgasepmosit ovdan kahpihttalis?
- Leat go unnitlohkojoavkkut namuhuvvon kapihttalis? Guđet?
- Geat leat kapihttala govain?
- Leat go govat/ sárgumat unnitloguin/unnitlohkokultuvrras? Jus juo, čilge govaid.
Analyseret ja árvvoštallat
- Čilgejehpet go govaid girjájin/ máŋggabealálažžan dahje essensiáliserejeaddjin/ stereotyhpalažžan? Ákkas vástádusa.
- Maid oahpaha oahppogirji midjiide eamiálbmogiid ja/dahje nationála unnitloguid birra govaiguin ja sátneválljemiin?
- Movt árvvoštallabehtet dii oahppogirjji nationála unnitloguin ja eamiálbmogiin?
- Guđet dáhpáhusat, jienat, muitalusat dahje govaid livččiidet dii rievdadan, lasihan, jus oahppogirji galggašii čállojuvvot ođđasit?
Oahppit barget dasto bárralaga dahje joavkkuin iskat oahppogirjji ja vástidit čoavddagažaldagaid. Juohke joavku sáhttá bargat obbalaččat nationála unnitloguiguin, dahje juohke joavku oažžu sierra fáttá:
- Sápmelaččat
- Rom
- Romani-álbmot
- Kvenat
- Vuovdelappalaččat
- Juvddalaččat
Loahpalaš guorahallan
Juohke joavku ovdanbuktá iežas «gávdnosiid» ja ákkastallon árvvoštallama oahppogirjji ovdanbuktimis nationála unnitloguin. Dievasčoahkkimis čoahkkáigeassá luohkká leago kapihtal buorre nu go lea, dahje movt sáhtášii rievdadit dan.
Oahpaheaddji oaidná nagodit go oahppit leat moaittalaččat oahppogirjiid govva- ja giellageavaheapmái. Don sáhtát maiddái geassit ovdan fáttá ođđa oahpahusbottas, ovdamearkka dihte hábmet/suokkardit konkrehta ovdamearkkaid/viežžat ovdamearkkaid buori govvageavaheapmái, jus oahppit eai ieža máhttán dan.
