Rasissma

Rasissma l gå juohkusa juogeduvvi dan milta gåsstå båhti ja badjelgehtjaduvvi dán juohkema milta. Rasissma máhttá liehket juoga mav sihtá, máhttá muhtem ideologijjaj tjanáduvvat. Valla rasissma muohtobájno jali ietjá dåbddomerka diehti ma vuosedi “tjerdav”, máhttá aj dáhpáduvvat binnep diedulattjat, gå sjaddá båhtusin dagojs ja struktuvrajs dalloj aj gå ij la makkirak rasisma ájggomus duogen.

Rasissma ja ulmusjgåddålime

Moadda jage Benjamin Hermansena gåddålime maŋŋela l bahásdahko oassen Vuona almulasj diedulasjvuodas. Dasi li moadda sivá, valla ienemusát tjielgas la jut sån dåssju gåttedaláj ietjas muohtobájno diehti. Guhti suv gåddålin javllin ietja sij lidjin ådånasista. Dasi duodden jut dánna l sáhka ruobes gåddålimes vigedis báhtjas, de båktå gåddålibme aj mujtojt ráddimvuogij birra ma ulmutjijt duolmmu gájk ienemusát, terrora ja ulmusjgåddålimij birra ådåsap histåvrån. Oadtjop assosiasjåvnåjt Nazi-Dujskkaj, apartheidaj ja Ku Klux Klanaj.

Benjamina gåddålibme mujttát mijá rasisma sjævnnjadamos histåvråv, histåvråv mav gájk ienemusát Vuona álmmugin vuosteldip. Tjadnusa dán histåvrråj máhtti liehket fáron tjielggimin manen la nav edna rijddo rasisma buojkuldahkaj dagu uddni dav dåbddåp. Gå báhko rasissma javladuvvá, de ij la dåssju teorijjalasj dádjadus buojkuldagás mij la oassen dålkkumrámmas, dat la aj niejdedibme ja ulmusjgåddålime.

Danen la aj moadda åhpadiddjijda unugis gullat oahppijs jut rasisstan gåhtjuduvvi, ja danen la buojkuldagán dakkár fábmo ja vájkkudus mij binná ietjá bágojn la. Mijá gielan gávnnuji muhtem buojkuldagá majt muhttijn máhttá alternatijvvan adnet: nuppástibme, ballo vieres ulmutjijs, vieresulmutjij vassjo, sjovinisma, ålgodibme. Dáj buojkuldagájn la aktisasj jut dajn ij la sæmmi fábmo gå rasisma bágon.

Mij la rasissma?

Báhko rasissma vuoset báhkuj tjærdda, ja aneduváj vuostasj bále 1930-lågon nasistalasj rasisstalasj ja antisemittistalasj væráltgåvå vuosstij. Gártjes definisjåvnån vuoset báhko tjærddaj biologijjalasj fenomiednan.

Hásstalus dákkir gártjes definisjåvnåjn degu rasissma l aj, le tjerdaj ájádallam ij la goassak læhkám rájnna biologijjalasj ássje. “Tjærdda” buojkuldagáv dádjadussaj gulluji aj kultuvra ja tjerdalasj sieradusáj gåvvima (Døving ja Bangstad 2015).

Vijdes definisjåvnnå rasismas sisadná moatte lágásj nuppástimijt, ij la ráddjiduvvam tjerdajda. Akta buojkulvis la AN 1966 tjærddanuppástimkonvensjåvnnå, manna “rasissma” návti definieriduvvá:

-juohkka nuppástibme, ålgodibme, ráddjim jali buorij åttjudibme, muohtobájno, máddarij jali nasjåvnålasj jali tjerdalasj duogátja diehti.

Girjen Hva er rasisme? (Mij la rasissma?) tjáleduvvam jagen 2015, definieriba Bangstad ja Døving rasismav návti (1. kapihttalin):

1. Juohket álmmugav iesjguhtik kategorijjajda gånnå soabmásijda vatteduvvi negatijva (målsudahkes) iesjvuoda.
2. Gártjedit nágin ulmutja identitiehtav vatteduvvam negatijva dåbddomerkajda muhtem kategorijjaj.
3. Adni negatijva dåbddomerkajt sivvan niejdedibmáj ja nuppástibmáj.

Dát definisjåvnnå vuoset rasissma l ienep gå gátto, ja nuppe bielen ienep gå nuppástibme. Bangstada ja Døvinga milta tjadná rasisma buojkuldahka gáttojt ja nuppástimev aktij: rasissma l gå gátto argumentieriji nuppástime åvdås.

Rasissma ja fábmo

Giehpeduvvam definisjåvnnå javllá rasissma l gátto aktan fámujn. Dát definisjåvnnå vuoset dádjadussaj rasismas mij struktuvralasj rasismav dættot, dagu rasismav mij sebrudagán gávnnu, vájku rasisstalasj ideologijja l jali ij la.

Fámo ja sebrudakdáse berustime diehti nágina sieradi rasistalasj guottoj ja rasisma gaskan. Juohkkahattjan máhttá liehket rasistalasj guotto. Valla dåssju sij gudi sebrudagá ieneplåhkuj gulluji – tjuovggismuodoga alleværáldin – máhtti rasistalasj láhkáj ulmutjahttet.

Dákkár tjuottjodusán nappu ij la sadje tjuottjodussaj jut gávnnu vuosstálasj rasissma, nav gåhtjodum rasissma unneplågoálmmugis ieneplågo vuosstij. Dákkár tjuottjodusáv aj nágina vuosteldi. Duola degu miejnniji soabmása gájka máhtti rasistalattjat ulmutjahttet, valla jut ulmutja sadje juogu unneplågoálmmugin jali ieneplågon mierret guosski gus dago dåssju relasjåvnålasj dássáj, vaj máhtti gus aj tjanáduvvat struktuvrajda (Kendi, 2019).

Rasisma dáse

Gå rasistalasj gåvvidime li sebrudakstruktuvraj vuodon dagu apartheid ráddimvuohke Oarjje-Afrijkan åvddåla 1994, de ij la dat sæmmi gå aktugasj ulmusj rasistalattjat ájádallá jali ulmutjahttá. Michel Wieviorka javllá iesjguhtik sebrudagájn gávnnuji niellja dáse rasismas (The Arena of Racism 1995, 5. kapihtal):

1. Dat mij lij åvddål rasisma, infrarasissma, man dåbddomerka li iesjguhtik lágasj vassje amugij vuosstij.
2. Fragmentieridum rasissma, valla huoman tjielggasit vuojnnu sebrudagán – duola degu dakkár mij vuojnnusij boahtá vuojnoj guoradallamijn.
3. Rasissma mij la politihkalasj, dalloj gå rasisstalasj guotto li vuodon (politihkalasj) bellludagájda.
4. Rasissma mij la åbbålasj, vuodon stáhta organisierimij ja vuodon ålgodibmáj ja doarrádallamij.

Álu aneduvvá báhko árggabiejve rasissma Wieviorka vuostasj dáse rasisma birra. Árggabiejve rasissma li soajtádagá (ma ælla agev soajtadagá) guotto ja dáhpádusá majt “då iehtjáda” sebrudagán vierttiji gierddat. Da máhtti liehket iehpesihkaris gehtjastagá gábbmis ulmutjijda T-bánan jali vuosstemiella oadtjot Somalia ådåboahttev ráddnán.

Rasisma histåvrrå

Rasissma buojkuldahka gulluj vuostasj bále akademijjalasj tjállusin jagen 1922 Belgian, gå vuosteldin tjuottjodusáv jut germána tjærdda lij iehtjádijs buorep.

Tjærdda buojkuldahka l viek vuorrasabbo. Dat gulluj juo 1500-lågon ja dalloj ienep berajvuoda merkadusán. Biologijjalasj rasissma, mij álu tjanáduvvá kolonisierimij, oarjevuohtaj ja apartheidaj, boahtá tjuovggidusájge ja ådåájggásasj ja diedalasj åvddånime ájge 1700-lågo rájes. Danen máhttá aj biologijjalasj rasismav gåhtjudit ådåájggásasj rasissman. Tjærddadiehtagin ævtoduváj ulmutjijt tjuolldet vuojnulasj fysiologalasj sieradusáj milta, ja soames nav gåhtjodum tjærddadutke argumentierijin sebrudakdiedalasj árvvoårniga ásadime åvdås dákkár klassifisierima milta. Ådå tjærddadieda buvtadij dádjadusáv jut ulmutja li åvdemusát rubbmelasj antropolåvgålasj aktisasjvuoda, åvddål gå duola degu åskulasj aktisasjvuoda. Dási máhttá aj lasedit jut ittjij tjærddadieda ga buvte heva dårjav nasistalasj gåvvidimijda hærrá álmmuga birra. Nasissma lij myhtajda tjanádum viek dåbbelin majt rubbmelasj antropologijja doarjoj.

Tjerdaj rádje biologijja ja kultuvra milta

Dát kártta l viettjaduvvam muhtem dujska dábálasjdiehtoleksikåvnås jages 1890. Dánna kategorisieriduvvi ulmutja gålmå oajvvetjærddaj: Kaukásia tjærdda, sjievnnjisvará tjærdda ja mongolalasj tjærdda. 1800-lågo låhpan ja 1900-lågo álgon lidjin vijdes gåvvidallama Oarje-Europán ja USA:n ulmutjijt máhtij tjielggasit sierra tjerdajda juohket sijá biologijjalasj iesjvuodaj milta, ja jut europalasj kultuvrra lij ienemusát åvddånam. Dádjadus jut kultuvra åvddånibme lij juohkusa biologijjalasj máhttelisvuodajda tjanádum, lij buoragit tsieggam alleværálda ájádallamij.

Åvddål biologijjalasj nállenuppástime, lij gåvvå jut ietjá kultuvra vuollelis aneduvvá ja dakkár kultuvrran ma ællim åvddånam. Vielggis europealattja miejnnijin binnep intelligænssa lij sivvan dasi manen nágin kultuvra lidjin vuollelin.

Dálla gullunagi gávnnu dakkir dádjadus jut biologijjalasj rasissma l læhkám dåssju biologijja birra. Dat la gal boasto dádjadus. Åvddåla lij dádjadus kultuvra ja árbbiduvvam ulmusjvuogij tjanástahka lij viek nanos.

Klassihkalasj rasissma lij tjanádum muohtobájnnuj, valla ij dåssju dasi. Rasistalasj væráltgåvån aneduvvin aj tjuovggismuodok álmmuga, dagu ruossja, sáme ja inuihta vuolep árvusattjan. Sij riekkniduvvin gullutjit mongolalasj ulmusjtjærddaj, ja karakterisieriduvvin sierralágásj “oanegisgállok” tjærddan, madi “guhkagállok” ulmutjasjtjerda gullujin juohkusijda ma lidjin alep árvos (Kyllingstad 2004).

Rasissma tjerdaj dagi

Ådåsap giednadutkam la hilggum ájádusáv jut gávnnuji iesjguhtik ulmusjtjerda. Ålgoldis ájtsadahtte dåbddomerka, ma åvdep tjærddadiehtagin lidjin ájnnasa, ælla huoman nav iesjguhtiklágátja gå sissŋálasj dåbddomerka majt máhttá dåssju åvddånam laboratåvrråinstitusjåvnåj vuojnnet. Ij la máhttelis vuojnet duola degu makkir varrajuohkusij ulmusj gullu dåssju dan milta majt diehtá suv muohtobájno birra. Nágina miejnniji máhto genetihkalasj sieradusáj birra ulmusjjuohkusij gaskan (populasjåvnåj) la medisijnalasj árvvo, valla dav ij máhte tjadnat gåvvåj jut gávnnuji avtalasj ulmusjjuohkusa ma li “tjerda”.

Vájku genetihkka ájggá juo l hilggum nállediehtagav, de li állis moattes gudi vil uddnik giehttu “rasissma tjerdaj dagi” birra. Dajna miejnniduvvá uddni juohkusijda juohkep ietjá láhkáj (dagu duola degu kultuvra, åsko jali tjerdalasjvuoda) milta sæmmi båttå gå gåvvidime, gátto ja niejddemmekanisma li sæmmi lágátja dagu biologijjalasj (ådåájggásasj) rasisman. Dákkár tjielggidusá vuodusti vijddásap rasisma definisjåvnåv, jut la ienep gå dåssju nuppástibme tjerda diehti.

Buojkuldahka rasialisierim vuoset prosæssaj manna jáhkeduvvam jali duohta dåbddomerka avtan juohkusin, dagáduvvi “tjærddan”. Danna miejnniduvvá jáhkká kultuvralasj jali åskulasj dåbddomerka li ulmutjij máttojda tjanádum, ja danen ij dajt máhte rievddadit (Bangstad 2017). Ájggeguovddelis buojkulvis máhttá liehket dádjadus jut vuona muslijma e goassak máhte demokratijjav ållåsit bælostit, jur danen gå li muslijma.

Klassihkalasj nállenuppástibme lij aj boados prosessas manna muhtem juohkusijda vatteduvvin dåbddomerka dan milta gåktu ålgusjbielen vuojnnujin. Návti ij la rasialisierim dåssju juoga mij kultuvralasj rasissmaj guoska, máhttá javllat divna rasisma slája li rasialisierim. Dát tjielggi aj manen buojkuldagáv adne vuosedittjat sidjij gudi rasismav vásedi. Nágina ienni vuorodi buojkuldagájt degu rasialisieridum ulmutja, gå sihti iesjguhtik ulmusjjuohkusijt buojkodit ma rasismav gierddi, lehkusa Afrika-amerikalattja, álggoálmmuga, ulmutja gudi ælla alleværáldis jali iehtjáda.

Gáldo

Bangstad, S. (2017). Rasebegrepets fortid og nåtid. Norsk sosiologisk tidsskrift, 1(3), 233–251.

Bangstad, Sindre/ Døving, Cora Alexa (2015). Hva er rasisme?. Oslo: Univerisitetsforlaget.

Døving, Cora Alexa og Peder Nustad (2019). Hva er rasisme og hva kan skolen gjøre? (https://www.hlsenteret.no/aktuelt/nyheter/2019/hva-er-rasisme-og-hva-kan-skolen-gjore-.html) Oslo: HL-senteret.

Goldberg, D. T. (2015): Are we postracial yet?. UK and Cambridge: Polity Press

Kyllingstad, Jon R. (2004). Kortskaller og langskaller: Fysisk antropologi i Norge og striden om det nordiske herremennesket. Oslo: Scandinavian Academic Press.

Murji, K. and Solomos, J. (eds) (2015). Theories of Race and Ethnicity. Contemporary debates and perspectives, Cambridge: University Press.

Skorgen, Torgeir (2002). Rasenes oppfinnelse: Rasetenkningens historie. Oslo: Spartacus

Wieviorka, Michel (1995). The Arena of Racism. London og New York: Sage.