Hopp til hovedinnhold
Fáhkatevsta ja almodime Fáhkaartihkkala
Bæjválasj rasissma ja mikrovassje
Tiebmátæksta

Bæjválasj rasissma ja mikrovassje

Sihke mikrovassje ja bæjválasj rasissma li bágo dasi gåktu árggabiejven ieret , vájku vil sån guhti javllá jali dahká juojddá, ij baháv miejnni.

Mikrovassje la badjebuojkuldahka man vuolláj gulluji ieredime dago ma guosski muohtobájnnuj, sjærvváj, doajmmahieredibmáj jali ietjá vidjurijda. Álgos aneduváj buojkuldahka tjielggitjit muhtem bæjválasj rasismav: bahojdit, hilggot ja ietjá ieredime muohtobájno diehti.

Bæjválasj rasissma

Bæjválasj rasisma buojkuldagáv dagáj Philomena Essed 1980-lågon (Essed 1990). Dåktårgrádabargonis gatjádaláj sån Suriname nissunijs Nederlándan ja gábbmis nissunijs Californian, ja sijá rasisma vásádusájt buohtastahtij. Navti åvdemusát åtsådij gåktu rasissma váseduvvá, ja ij rasismav ideologijjan. Berus gåktu rasissma bæjválasj dilen vuohttu, ja ij dajs ekstriema vájkkudusájs dagu rasistalasj vahágahttem. Sunji l rasissma juoga mij la struktuvralasj, juoga mij sebrudahkaj åbbålattjat vájkkut. Avtabuohta dav ij máhte árggabiejve dáhpádusájs ieredit. Bæjválasj rasissma li divna da smáv dáhpádusátja, vásádusátja ja bágutja ma duodasti gábbmis ulmutja li “då iehtjáda” ja jut siján la binnep árvvo sebrudagán. Dá dáhpádusá ja dago tjadni struktuvralasj dáse rasismav ja aktugasj ulmutjij vásádusájt aktij.

Bæjválasj rasissma li divna da smáv dáhpádusátja, vásádusátja ja bágutja ma duodasti gábbmis ulmutja li “då iehtjáda” ja jut siján la binnep árvvo sebrudagán.

Bæjválasj rasissma gåbttjå moattelágásj, valla divna bæjválasj dilijt. Máhttá liehket gábbmis åhpadiddje gev jáhkká l basse, gábbmis ulmutja gudi e ålggobájkijda besa jali gå gábbmis ulmutjijda javllá siján la buorre dárogiella. Divna mij juoktá gábbmis ulmutjijt ieret li oassen bæjválasj rasisma buojkuldagás.

Mikrovassje

Mikrovassje buojkuldahka gullu aj bæjválasj nuppástibmáj, valla aneduvvá dálla, ij dåssju rasisma aktijvuodan, valla aj ietjá juohkusij ierestime gáktuj. Mikrovassje li dakkir bágo ja dago ma muhtem ulmutja ietjálágásjvuodav huomájahtti, vájku ij soajte dav miejnnim nav (HL-senteret 2019).

Dagu bæjválasj nuppástimen, de ij la mikrovasjes ga sáhka sáddijiddje ulmes. Sån guhti dahká jali javllá juojddá mij máhttá dádjaduvvat mikrovassjen, ij la nappu vassjáj. Báhko vassje vuoset dasi gåktu dahko jali dáhpádus dádjaduvvá.

Sån guhti dahká jali javllá juojddá mij máhttá dádjaduvvat mikrovassjen, ij la nappu vassjáj. Báhko vassje vuoset dasi gåktu dahko jali dáhpádus dádjaduvvá.

Huoman ij dárbaha navti liehket jut mikrovassje l báktjim. Dat guosská dasi makkir kontevstan li, ja dasi man álu dat ulmusj váset dákkir lágásj nuppástimev. Jus mak akti nágin sávvá nágin åhpadiddje farra lij guolbbebassen, de dat ihkap ij merkaha nav ålov merkaha. Valla jus dat álu dáhpáduvvá, jali jus la akta moattet gætjájdallamijs ietjálágásjvuohtaj mav váset avta biejve, de rievddá. Dalloj li da smáves, bæjválasj tsuojgudime duodastimen muhtem vuogádagáv, struktuvrav, mij iehtjádijt dæddá.

Gáldo

Essed, P. (1990) Everyday Racism: Reports from Women of Two Cultures. Alameda: Hunter House.

HL-senteret (2019): 16 år med Benjaminprisen. Forebyggende arbeid mot rasisme og diskriminering i skolen. Oslo: HL-senteret.