Beaivválaš vealaheapmi ja mikrovaššivuohta

Sihke mikrovaššivuohta ja beaivválaš vealaheapmi leat sánit dasa mot muhtun vuogát earisteapmi dáhpáhuvvá beaivválaš dilis, vaikko vel sus, gii dadjá dehe dahká juoidá, eai dárbbašge leat bahás áigumušat.

Mikrovaššivuohta leat badjedoaba man vuollái sáhttet earisteami dagut mat gusket liikeivdnái, sohkabeallái, doaibmaváddui dehe eará beliide. Álgoálggos adnojuvvui doaba čilget muhtunlágan beaivválaš vealaheami: loavkideami, hilguma ja eará earisteami liikeivnni dihte.

Beaivválaš vealaheapmi

Beaivválaš vealaheami doahpaga lea Philomena Essed ráhkadan 1980-logus. Doavttergrádabarggustis jearahalai son surinamelaš nissoniid Nederlánddas ja čáhppesliike nissoniid Californias, ja veardidii sin nállevealaheami vásáhusaid. Son iskkai vuosttažettiin vásihuvvon nállevealaheami, ja ii-nállevealaheami nu go ideologiijan. Son fuomášii mainnalágiin nállevealaheapmi bođii ovdan beaivválaš dilis, ja eaige ovddemusat dain badjelmearálaš váikkuhusain rasisttalaš veahkaváldimiin. Sutnje lea nállevealaheapmi juoga mii lea struktuvrralaš, juoga mii čuohcá servodahkii oppalaččat. Seammás dan ii sáhte sirret eret beaivválaš dáhpáhusain. Beaivválaš vealaheapmi leat buot dat smávva dáhpáhusažat, vásáhusažat ja sárdnumat mat duođaštit čáhppes olbmuid posišuvnna leat “diet earát” ja unnit árvosažžan servodagas. Leat dát dáhpáhusat ja dagut mat čatnet struktuvrralaš dási nállevealaheami ja ovttaskas olbmuid vásáhusaid oktii.

Beaivválaš nállevealaheapmi gokčá ollu sierranas, muhto buot beaivválaš diliid. Sáhttá leat dat sevdnjesvarat oahpaheaddji gean doivot leat láhttebassin, sevdnjesvarat olbmot geaid eai luoitte olgobáikkiide sisa dehe dadjet sevdnjesvarat olbmuide ahte sis gusto lea buorre dárogiella. Buot dat mii juoga man ládje dahká ahte sevdnjesvarat olbmot leat oassin beaivválaš vealaheami doahpagis.

Mikrovaššivuohta

Mikrovaššivuođa doaba gullá maid beaivválaš vealaheapmái, muhto adnojuvvo dál, ii dušše nállevealaheami oktavuođas, muhto maiddái eará joavkkuid earisteami daguid dáfus. Mikrovaššivuohta lea dasto cealkimat ja dagut mat fuomášahttet muhtun olbmo earálágánvuođa, vaikko ii soaittege oaivvildan dan nu (HL-senteret 2019).

Nu go beaivválaš vealaheamesge, de ii leat mikrovaššivuođasge sáhka sáddejeaddji ulbmilis. Son gii dahká dehe dadjá juoidá mii sáhttá ipmirduvvot mikrovaššivuohtan, ii leat nappo vaššái. Sátni vašši čujuha dasa mot dahku dehe dáhpáhus ipmirduvvo.

Dat ii leat maid nu ahte mikrovaššivuohta dárbbaša loavkidit su geasa dat čuohcá. Dat guoská dasa makkár persovnnalaš ja konteaksta oasit leat, ja ábaide dasa man dávjá dat olmmoš vásiha dákkár hámát earistemiid. Jus mat ovtta oahpaheaddji doivotge ovtta geardde leat láhttebassin, ii várra mearkkaš dat nu olu. Muhto jus dat dáhpáhuvvá dávjjit, dehe jus dat lea okta máŋgga geažuhemiin earáláganvuhtii maid vásiha ovtta beaivvis, de rievdá dat earáláganin. Dalle leat dat smávva, beaivválaš čuggestagat duođašteame muhtun vuogádaga, struktuvrra, mii deaddá nuppiid.

Girjjálašvuohta

Essed 1990 og 1991

HL-senteret (2019): 16 år med Benjaminprisen. Forebyggende arbeid mot rasisme og diskriminering i skolen. Oslo: HL-senteret