Homo ja fuorrá cielossátnin

«Fuorrá» ja «homo» orrot leame guokte dábáleamos cielossáni norgga nuoraidskuvlla ohppiid gaskkas. Dan čájeha earret eará guorahallan maid leat čađahan 15 skuvllas Dembra oktavuođas. Eará cielossániid atnin rievddada eanet skuvllas skuvlii. Oktiibuot leat mihá eanet sánit maid sáhttá atnit cielossátnin, sánit mat álgoálggos leat neutrála, nu go “juvddálaš” dehe “sápmelaš” dakkár sániide maid measta dušše atná negatiiva oktavuođain, nu go “cihppa” ja “mongo”.

Homo ja fuorrá cielossátnin

Hilde Slåtten lea dutkan mot cielossátni homo adnojuvvo norgga 9. luohká nuoraid gaskkas. Son lea ee. gávnnahan ahte bártnit atnet eambbo homo gullevaš cielossániid go nieiddat ja ahte dákkár sániid atnet muhtumiid birra geaid dovdet dan sadjái go amas olbmuid birra. Sánit nu go homsa adnojuvvojit ábaide dalle go muhtun rihkku norpmaid mat guske sohkabeliide, ovdamearkka dihte go muhtun bárdni dahká dehe dadjá juoidá mii adnojuvvo leat feministtalaš. Dát vuohki lea dábáleabbo go fuotnut dehe hárdit muhtuma. Slåtten lea maid gávnnahan ahte nuorat atnet eanet homo cielossáni heterofiila olbmuid birra go daid olbmuid birra geaid sii oaivvildit leat homofiilan.

Sátni fuorrá čujuha norbmii, dan ahte nissonolbmot eai galgga čájehit seksuála himuideaset rahpasit. Fuorrá sáhttá adnojuvvot cielossátnin nieiddaid birra geaid atnet leat eanet seksuálaččat olámuttos, eanet dakkár friddjabut dehe bártnehas nieiddaid birra dan ektui go norbma lea. Sánis lea dasto dakkár dárkkistanfunkšuvdna nissonolbmuid seksualitehta dáfus. Muhto sátni adnojuvvo maiddái eará ládje otná nuoraid gaskkas. Dakkár diehtostáhtusa guorahallamis mii guoskái sohkabealegullevaš givssideapmái mánáid ja nuoraid gaskkas 2007:s, čujuha Hanne Helseth dasa ahte fuorrá sátni dasa lassin maid adnojuvvo nieidaolbmážagaid gaskkas, ábaide dakkár intiimasátnin. Dakkár atnu rievddada dattetge skuvllas skuvlii, soaitá laktásit diliide mat gusket sosioekonomalaš stáhtusii ja ohppiidčoahkkádussii.

Gohčodit guhtetguimmiideaset “fuorrán” ja “homon” sáhttá adnojuvvot vigiheapmin, muhto dat čuohcá čiekŋaleappot.

Gohčodit guhtetguimmiideaset “fuorrán” ja “homon” soaitá dovdot vigiheapmin muhtun nuoraide. Muhto sániin lea maid čiekŋalit sisdoallu, oaivil, doallat čalmmis sohkabeali ja seksualitehta. Sánit sáhttet loavkidit čiekŋalit ja duođalaččat. Muhto maiddái dat sátneatnu maid nuorat gánske ieža atnet vigiheapmin, váikkuhit ráddjet girjáivuođa ovdáneami ja friddjavuođa. Danne lea skuvlii dehálaš doarjut čielga norpmaid mot dustet dákkár cielossániid atnima. Guorahallamis mii lea čađahuvvon 15 Dembra-skuvllain Østlánddas vástidit eanaslohku ohppiin ahte fuorrá, homo ja juvddálaš sánit ledje dakkárat maid eai dohkkehan dehe ledje unohasat. Dat mearkkaša ahte oahpaheddjiin lea buorre álgu oažžut ohppiid guorrasit dasa ahte dát sánit eai galgga adnojuvvot cielossátnin.

Cielossátnin čujuhit sánit homo ja fuorrá maiddái juoga earái go norpmaide mat gusket maskulinitehtii (dievdoiešvuođaide) ja nissonolbmuid vuolledábiide. Lassin dasa ahte dat leat sánit mat gullet ovdagáttuide ja vaššivuhtii homofiillaid vuostá, de symbolisere “homo” nu go cielossátnin maiddái dan dássásaš, ođđaáigásaš ja ii nu vealtameahttun deahkkas (heterofiila) dievddu. Vuostemiella dan ođđaáigásaš dievddu hárrái sáhttá árvvoštallat maŋŋemodernisma servodaga ahtanuššama ektui, go eanas roandobarggut (rumašbarggut) leat nohkan ja alit oahppu ja jurddabarggut leat dat main lea árvu. Árbevirolaš olgešekstremisma (nasisma, fascisma) ja militántta jihadisma / islamisma / salafisma birrasiin leat mahcodievddut ja patriárkahtta čielga ovdagovat. Dievdu galgá rahčat ja ealihit bearraša ja nisu galgá mánáid bajásgeassit. Dat dásseárvosaš “homo”-dievdu fas assosierejuvvo liberalismmain, oarjemáilmmi hedjonemiin ja morála heavuin. Seammaládje mearkkaša “fuorrá” rabasmielat, friddjalunddot, iešráđálaš (seksuála dáfus), ovttadássásaš ja “oarjemáilmmi” nieida dehe nisu.

Go nu viidát adnojuvvo “fuorrá” ja “homo” sánit nuoraid gaskkas, de sáhttá dadjat ahte dat lea oassin sohkabealrollaid gižžus dehe gilvvus ja mot atnit sohkabeliid geahču vuolde. Ekstremisttat eai gusto leat akto berošteame sohkabealrollain, muhto lea mearkkašan veara dan guovddáš posišuvnna sohkabealrollain lea máŋgga ekstremisttaid máŋggahámat jurddavuogádagain. Máŋga ekstremisttajoavkku, searválagaid eará joavkkuiguin, vuosttaldit garrasit liberála demokráhtalaš sohkabealrollaid. Maŋŋil 1990 leat maid ihtán ekstremisttabirrasat ja islámafobiija birrasat maid ulbmil lea várjalit liberála sohkabealrollaid isláma vuostá, maid sii atnet leat totaliteara (ollislaš) ideologiijan seammaládje go nasisma lei. Sodju lea mihtilmas ovdamearkan dasa mot ekstremisttajoavkkut gártet vuostálagaid, ja nu dagahit ahte vuostálasvuođat nannejuvvojit, ahte polariserenvárra lassána dain servodagain.

Juvddálaš cielossátnin

Oslo nuoraidskuvlla ohppiid gaskkas leat bealli gullan sáni juvddálaš adnojuvvot unohas vuogi mielde, ja dat boahtá ovdan guorahallamis maid Oslo suohkan čađahii 2011:s. Čájehuvvo ahte sáni atnin veadjá rievddadit skuvllas skuvlii: daid skuvllaid gaskkas mat leat čađahan Dembra leat maid skuvllat gos oahppit eai bálljo namut juvddálaš sáni nu go cielossátnin, ja nuppe dáfus leat fas skuvllat gos sátni adnojuvvot seamma ollu gerddiid go sánit fuorrá ja homo.

Norgga skuvllain leat unnán juvddálaččat, ja sátni adnojuvvo gusto cielossátnin maiddái dain skuvllain gos eai leat juvddálaš oahppit. Seammás čájeha Oslo guorahallan ahte juvddálaš ohppiide čuohcá vealaheapmi – 12 oahppis dain 36 ohppiin geat oassálaste guorahallamii muitaledje ahte sii ledje vásihan negatiiva dáhpáhusaid oskuset dihte. Dušše dat ahte juvddálaš sátni adnojuvvo cielossátnin loavkida juvddálaččaid, maiddái dalle go sátni ii adnojuvvo muhtun juvddálaš oahppi birra. Sátni juvddálaš lea ovddemusat neutrála namahus muhtun olbmo birra geas lea gullevašvuohta dihto jovkui. Danne gártá dat váttisin go sátni obanassiige adnojuvvo cielossátnin.

Juvddálaš sáni atnin cielossátnin gullá dan guhkes eurohpálaš vuostesemittisma árbevirrui ja čujuha dávjá dan klassihkalaš vuostesemittisma jáhkuide nu go hánisvuhtii. Loga eanet dás “vuostesemittisma ovdal ja dál” birra.

Árbevirolaš olgešekstremismmas (ábaide nasismas) lea “juvddálaš” symboliseren “moralalaš heavu (dekadeanta), ja dan mot oarjemáilbmi ja kosmopolitihkka billista riikka kultuvrra ja árvvuid.”

Militánta islámas lea “juvddálaš” dávjá earán sátnin “oarjemáilmmi, amerihkkálaš ja israellaš imperialisma (vaššás fápmopolitihkka) ja muslimaid duolbmama”. Girjjis Islamisten (2009) čállá ovddeš eŋgelas islámista Ed Husain: “Mii duođaid jáhkiimet ahte ledje ásaheame muhtun juvddálaš-homofiila suollemas lihttu vai besse heađuštit (duššindahkat) min barggu.” Dasto lea “juvddálaš” sánis leamašan dakkár sullásaš symboladoaibma gurutekstremisma birrasiin, nu go “duolbmu turbokapitalisma, plutokratiija ja oarjemáilmmi/amerihkkálaš ja israellaš imperialisma”.

Eanet lohkosat:

Helseth, Hannah (2007). «Kunnskapsstatus om kjønnsrelatert mobbing blant barn og unge.» Høgskolen i Nesna.

Slåtten, Hilde, Norman Andersen og Ingrid Holsen (2009). «Nei til ”Homo!” og ”Hore!” i ungdomsskulen: Lærarrettleiing om førebygging og handtering av kjønnsrelatert mobbing, homofobisk erting og seksuell trakassering.» Hemil-senteret, Bergen.

Slåtten, Hilde (2016). «Gay-related name-calling among young adolescents: exploring the importance of the context.» Universitetet i Bergen.

Kartlegging av kunnskaper og holdninger på området rasisme og antisemittisme. Undersøkelse blant elever (trinn 8-10) i osloskolen gjennomført for Utdanningsetaten i Oslo. Perduco: 2011.