Oahpahit nationála unnitloguálbmogiiguin ja sin birra

Buohkat geat gullet ovtta dain Norgga nationála unnitloguálbmogiidda, leat Norgga stáhtaborgárat, ja nationála unnitloguálbmogiin lea badjel 100 jagi boares gullevašvuohta riikii.

Girjás identitehtat

Das eai leat vuostálasvuođat ahte leat norgalaš ja ahte gullat muhtin nationála álgoálbmogii. Go bargá identitehtain dego sierra fáddán , sáhttá hárjehit ohppiid fuomášit ahte identitehta lea máŋggabealat, mohkkái ja girjái, ja dan bokte ahte ovtta olbmos sáhttá unnitloguidentitehta leat okta máŋgga dovdomearkkain. 

Oahppit geain lea nationála unnitloguálbmoga duogáš, definerejit ieža iežaset identitehta, maiddái jus son dovdá iežas unnitloguálbmogin. Dasto lea dát juoga maid oahppit ieža válljejit háliidit go muitalit dan earáide, vai háliida go doallat dan priváhta. Danin ii leat ge sihkar ahte oahppit geain lea unnitloguálbmoga duogáš háliidit ovddastit ovtta birrasa dahje ovtta joavkku dahje muitalit dán beali birra iežaset eallimis.

Jus okta oahppi ieš vuolggaha sága ja háliida muitalit iežas dahje bearraša identitehta unnitloguálbmogin, de lea dat buohtastahtti eará identitehtamuitalusain maid oahppit soitet háliidit juogadit. Máŋgasii sáhttá unnitloguálbmotidentitehta leat juoga mainna leat rámis, muhto sáhttá maid leat juoga mii ovddasta balu negatiivvalaš miellaguottuide ja ovdagáttuide.

Mátkkošteapmi skuvlajagis

Muhtin joavkkuid siskkobealde (earenoamážit olbmuide geat gullet rom-álbmogii dahje romaniálbmogii/táhteriidda) sáhttá gažaldat mátkkoštanáigodagaid birra boahtit albmosii. Sihke oahpahusláhka ja Eurohpáráđi rámmakonvenšuvdna bidjet láidestemiid nationála unnitloguálbmoga suddjemii. Ovtta ládje sáhttá skuvla váldit vuhtii iešvuođaid ja árbevieruid mat ollu mánáide leat oassin sin identitehtas leat nationála unnitloguálbmoga olmmoš. Prinsihppa fállat individuála heiveheami máná dárbbuid ja eavttuid vuođul lea relevánta dán oktavuođas. Nuppe dáfus galgá skuvla sihkkarastit máná seammaárvosaš rievtti ja geatnegasvuođa oahpahussii.

Dat lea dehálaš ahte gulahallat váhnemiiguin ja ohppiiguin gažaldagain mat gusket mátkkošteapmái, gávdnandihti buriid čovdosiid mat praksisis váldet vára máná vuoigatvuođaid sihke dábálaš oahpahussii ja oahpahussii iežas kultuvrra birra.

Dulkon ja praktihkalaš gieđahallan dákkár áššiin sáhttá aŋkke rievddadit skuvllas skuvlii. Oslo suohkan bijai 2012:s johtui prošeavtta “Rom-láidesteaddji”, man mihttun lea nannet ovttasbarggu ja bagadallamiid gaskkal skuvllaid ja rombearrašiid. Skuvlajođiheddjiide ja oahpaheddjiide geain leat gažaldagat romálbmoga birra, sáhttá leat ávkkálaš váldit oktavuođa Rom-doaimmain, man romláidestanbálvalus jođiha. Beroškeahttá eará, de lea dehálaš ahte lea buorre gulahallan váhnemiiguin ja ohppiiguin gažaldagain mat gusket mátkkošteapmái, gávdnandihti buriid čovdosiid mat praksisis vuhtiiváldet máná vuoigatvuođaid sihke dábálaš oahpahussii ja iežaset kultuvrii.

Nationála unnitloguálbmotgielat

Kvenagielas, romanesgielas ja romanigielain lea stáhtus nationála unnitloguálbmotgiellan Norggas. Gávdnojit iešguđetlágan oainnut gaskkal joavkkuid ja daid siskkobealde, ahte movt skuvla galgá bargat dáiguin gielaiguin. Eanas rom-ohppiin lea romanesgiella eatnigiellan ja dárogiella nubbingiellan. Dán dáfus leat sii earálágan dilis go eará nationála unnitloguálbmogat, geain dávjá lea dárogiella eatnigiellan. Muhtin oasis rom-ohppiin sáhttá leat unnit čehppodat dárogielas, ja gažaldat ahte galgá go sidjiide lasihit dárogieloahpu, lea danin áigeguovdilis gažaldat dán ohppiidjoavkku ektui.

Romaniálbmoga/ táhteriid gaskkas leat iešguđetlágan oaivilat giela hárrái. Máŋggas eai hálit ahte giella galgá gaskkustuvvot eiseválddiid doarjagiin skuvlla bokte ovttaskas oahppái romanisogas. Sii háliidit ahte romanigiella geavahuvvo ja gaskkustuvvo dušše alddiineaset romaniálbmogis/ táhteriin. (Assimilering og motstand, NOU: 7 2015). Norgga skuvllain eai leat makkárge mihtut dahje plánat oahpahusa ektui romani birra ohppiide dán joavkkus.

Kvenagiella lea mannan čađa ealáskahttinproseassa maŋimus 10-15 jagi. Giellageavaheaddjit geat váldet ruovttoluotta gielaset, leat dál lassáneame (Schall 2017). Seammás leat unnit oahppit skuvllas geat álget kvenagielain dahje suomagielain, ja hui oallugat sis heitet gaskkamuttus skuvlavázzima (Norgga čihččet raporta čuovvoleamis Eurohpálaš lihttu regiuvdna- dahje unnitlohkogielaid birra, 2017). 1997:s biddjui skuvlafága suomagiella nubbingiellan johtui. Oahpahuslága § 2-7 mielde lea ohppiin Romssas ja Finnmárkku skuvllain geain lea kvena-suoma duogáš, riekti oažžut oahpahusa suomagielas go unnimusat golbma oahppi gáibidit dan. Go Máhttolokten doaibmagođii 2006:s, de šadde kvenagiella ja suomagiella ovttadássásaččat oahpahusgiellan. Oahppit besset válljet háliidit go suomagiela vai kvenagiela (Nygaard ja Bro 2015). Hivvodat oahpahusmateriálain lea ráddjejuvvon mat gávdnojit kvenagieloahpahussii, muhto buvttadeapmi lea jođus.

Cielossánit ja bilkideapmi

Skuvllas sáhttet čuožžilit dilálašvuođat gos oahppit vásihit cielaheami ja bilkideami ja ahte unnitloguálbmoga namma geavahuvvo cielossátnin. Ovdamearkka dihte lea maŋimus jagiid raporterejuvvon “juvddálaš” sáni geavaheapmi cielossátnin ja bilkideapmin juvddálaš skuvlaohppiid vuostá. Muhtumin sáhttá dán čoavdit go meannuda dilálašvuođaid juste dalle ja das, muhto dávjá sáhttet dadjamat lea govvan negatiivvalaš miellaguottuide ja váilevaš ohppui. Skuvla ferte dalle bargat eanet guhkesáiggeperspektiivvas ja systemáhtalaččat. Loga eanet dan birra ahte movt sáhttá bargat cielahemiin ja giellageavahemiin, čuoggás 224Identitehta ja gullevašvuohta. Loga eambbo cielossánit birra dáppe ja dáppe).

Oahpahus nationála unnitloguálbmogiid birra

Min vihtta nationála unnitloguálbmogiid historjá ja politihka dáid joavkkuid vuostá lea dehálaš oassin Norgga historjjás. Dasa lassin ovddastit nationála unnitloguálbmot guovddáš oasi dálá girjáivuođas norgalaččaid gaskkas. Oahpahus nationála unnitloguálbmogiid birra ja sin historjjá birra sáhttá danin laktojuvvot lunddolaččat ovdamearkka dihte historjái ja servodatfágii. Dán guovtti fágas leat ge biddjon spesifihkka mihtut oahpahussii juste dán suorggis (servodatfágas maŋŋil 7.ceahki ja joatkkaskuvllas historjáfágas). Dasa lassin lea heivvolaš oahpahit fáttáid birra mat čatnasit nationála unnitloguálbmogii dárogielas ja RLE:s. Bajilgova relevánta gealbomihtuin lea Oahpahusdirektoráhtta ráhkadan.

Ollu oahpaheaddjit vásihit dehálažžan ahte oahpahus galgá leat áigeguovdil, ja ahte ođđasit sisafárrejeaddjijoavkkut leat eanet relevánta man birra oahpaha, dávjá danin go dát joavkkut oidnojit eanet ohppiid árgabeaivvis, ja go daid birra gullo nu dávjá ođassáddagiin ja medias (Midtbøen mfl. 2014b). Go bidjá oahpahusa nationála unnitloguálbmogiid birra stuorit oktavuhtii, de sáhttá dat mielddisbuktit eanet ipmárdusa Norggas dego čearddalaš girjás servodahkan, sin guhkes historjjá dihtii riikkas.

Viidáset čájeha máhttu dili birra nationála unnitloguálbmogiid otná servodagas dehálaš čuolmmaid dálááiggis, ovdamearkka dihte nállevealaheaddji miellaguottuid lávdama, jurdagat maid “norgalašvuohta” mielddisbuktá, ja ipmárdusa erohusain ja seammaláganvuođain áššiin mat gusket vuoigatvuođaide ja hástalusaide gaskal iešguđet unnitloguálbmotjoavkkuid . Oahpahus nationála unnitloguálbmoga birra lea danin dehálaš, ii dušše dan dihtii ahte ipmirdit historjjá, muhto maid min iežamet dálááiggi (Midtbøen mfl. 2014b).

Lea stuora erohus das man olu iešguđet unnitloguálbmotjoavkkut deattuhuvvojit oahpponeavvuin. Kárten Norgga oahpponeavvuin (Midtbøen mfl. 2014a) čájeha ahte juvddálaččat (Earenoamážit juvddálašvuođa oktavuođas) ja rom-álbmot leat dat guokte joavkku mat dávjjimusat namuhuvvojit oahpponeavvuin. Daid eará joavkkuid, romaniálbmogiid/táhteriid, kvenaid ja meahccesuopmelaččaid birra čuožžu arvat unnit. Danin šaddá dárbu gávdnat eará resurssaid go oahppogirjjiid go galgá gávdnat materiála muhtin nationála unnitloguálbmogiid birra.

Oahpahus nationála unnitloguálbmoga historjjá ja politihka birra sin vuostá ii galgga addit vuođu olgguštit dahje vealahit olbmuid geat dál identifiserejit iežaset nationála unnitloguálbmogin. Olmmošvuoigatvuođat ja eará oasit Norgga lágas addet suddjema dan vuostá. Ollu oahpaheddjiid mielas lea oahpahus nationála unnitloguálbmogiid birra hearkkes fáddá, mii gáibida dihtomielalašvuođa ja ođđahutkama (Midtbøen mfl. 2014b). Girjáivuohta siskkobealde ovttaskas nationála unnitloguálbmogiid ferte deattuhuvvot, sihke historjjá ovdanbuktimis ja dálá girjáivuođas.

Girjjálašvuohta

Midtbøen, Arnfinn, Orupabo, Julia & Røthing, Åse (2014a). Beskrivelser av etniske og religiøse minoriteter i læremidler. Rapport (2014:010) Oslo: Institutt for samfunnsforskning.

Midtbøen, Arnfinn, Orupabo, Julia & Røthing, Åse (2014b). Etniske og religiøse minoriteter i læremidler. Lærer- og elevperspektiver. Rapport (2014:011) Oslo: Institutt for samfunnsforskning.

Schall, Verena (utgis 2017). Språk, identitet og minoritetspolitikk. I: Brandal, Nik, Døving, Cora Alexa og Thorson Plesner, Ingvill (red). Nasjonale minoriteter og urfolk i Norge. Politikken og dens virkninger. Oslo: Cappelen Damm AS. 219-235.

NOU 2015: 7 Assimilering og motstand. Norsk politikk overfor taterne/romanifolket fra 1850 til i dag. Oslo.

Den europeiske pakt om regions- eller minoritetsspråk. Syvende periodiske rapport 2017. Kommunal- og moderniseringsdepartementet.