Mij, då iehtjáda ja ieredibme

Ieredime l bágo, dago ja prosessa ma juogadi nágin indivijdajt “då iehtjáda” juohkusij ma ælla oassen "mijás".

Ieredibme badjásasj buokjuldahkan

Ieredibme l badjásasj buokjuldahka majna ålgodiddje mekanismajt tjielggi ma sebrudagá iesjguhtik juohkusijda vájkkudi. Da máhtti liehket nállenuppástibme, sexisma, homofijlaj nuppástibme jali ietjá prosessa ma juohkusijda vájkkudi. Dasi duodden máhttá ieredime buojkuldagáv aj sierra mekanismaj birra adnep gåktu ålgodip, gáttoj ja ájádallamvuogij rájes gitta mikrovassjáj ja nuppástibmáj.

Juohkka “mij” merkaj gávnnuji aj nágina gudi li “då iehtjáda”. Gudi li mij ja gudi li då iehtjáda vuolggá álu dassta makkir dille, kontæksta l. Mij gudi bállotjiektjamij lijkkup, ep la da sæmmi gå mij gudi lip åhpadiddje, vájku máhtáv liehket goappátja “mij” juohkusijn fáron. Valla sihke bágoj ja dagoj baktu máhttep muhtem sebrudagá juohkusijda låsep dilev dahkat dagu “då iehtjáda”. Buojkulvissan dasi máhtti liehket ådåboahtte dagu “då iehtjáda”. Dát la majt gåhtjudip ieredit (ieŋŋilsij: ohtering).

Makkir sieradusájn la merkadus?

Ieredime vuodo l dat, jut la muhtem lágásj sieradus “mijá” ja “dåj iehtjádij”, ærrásij, gaskan. Dat sieradus vaddá mij-juohkusij dakkár iesjdåbdov jut, “mij” li sij gudi navti ep la ietjálágátja.

Ij dárbaha huoman liehket makkirak duohta sieradus; máhttá aj liehket jut “då iehtjáda” tjielggiduvvi gáttoj ja jáhtoj (myjtaj) milta. Buojkulvis dasi máhttá liehket dat jáhkko jut Vuona juvdájn ienebut Israela rijkkaj luohtedi gå Vuodnaj. Dat la jáhtto, ja ij duohta sieradus juvdáj ja vuonagij, gudi ælla juvdá, gaskan – huoman dát jáhkko juvdájt tjuolldá “då iehtjáda” juohkusij. Avtabuohta ráddji, definieri dat “mij” juohkusav åskåldissan Vuodnaj.

Ulmutja li iesjguhtiklágátja, ja iesjguhtiklágátja viek moatte láhkáj. Juogosásadibme ja juohkem “mij” ja “då iehtjáda” ævtot muhtem sieradusá dættoduvvi, ja iehtjáda vas tjiegaduvvi, jali da ajtu e dættoduvá. Jus álmmugav juohkep guovte sadjáj, nissuna ja ålmmå, de duola degu gávnnuji moadda sieradusá majt ep válde fárruj, valla dan gáktuj dættodip sjiervev.

Buojkuldahka ieredit, jali ieredibme, vuoset dán prosæssaj, gånnå juogosjuohkema boados la juoga majt ulmutja dahki, gielalattjat ja dagoj baktu. Sieradusá gávnnuji ja juohkusa ásaduvvi.

Diedon ij la navti jut divna sieradusá merkahi sæmmi ålov – hæhttup sieradusájt juohket kategorijja ja dásij milta. Sihke åssko ja sjierve li kategorijja majna li sieradusá ja ma moaddásij mielas la riekta dættodit. Valla ep soajte guorrasit gå árvustallap makkir sieradusá li ájnnasa. Muhtema árvustalli sjiervve l viek ájnas dasi gudi sij li ja gudi iehtjáda li, ja iehtjáda vas åskov dættodi, muhtema vas soajtti miejnnit jut goappátja vidjura li jali bierriji liehket ájnnasa.

Ælla ga ber muv válljimij duogen makkir sieradusá merkahi juojddá munji. Sihke danna, makkir tjanástagá náginijn li ietjá ulmutjijda ja åbbålattjat sebrudahkaj, gávnnuji njuolgadusá dasi makkir sieradusá li ájnnasa. Tjabu mijá dássásasj sebrudagán ihti sieradusá ålmmåj ja nissunij gaskan vargga juohkka sajen, dagu pronåvmåj adnemin, ienemus statistihkaj juogojn ja almulasj hivsiklanjájn. Gå sebrudahka mierret sieradusá ålmmåj ja nissunij gaskan li ájnnasa de dat nággi gájkajt dåhkkidittjat dajt, sijáv aj gudi e dav sidá.

Moaddásijda li aj ietjá sieradusá ma vájkkudi duohta dilláj, bæjválasj iellemij, gå da sieradusá majt mij dávk adnep ájnnasin bajep dásen. Akta buojkulvis dasi l nasjonalitiehtta; almulasj ságastallamin dárovuoda kategorijja ednagit dættoduvvá. Sæmmi båttå li moattes gudi bæjválasj dilen binnáv ájádalli ietjasa dárovuoda birra. Esski dalloj gå dárovuohta, dagu kategorijja, midjij mujttádahteduvvá, de dan birra ájádallap, duola degu gå ålggorijkav guossidip.

Man mudduj nágin ulmusj mujttádahteduvvá sieraduskategorijjaj birra rievddá. Dav vuoset dárovuoda buojkulvis viek buoragit. Ulmusj, guhti ij la vuojnnet degu vuonak ja guhti l gábbmis, dagu sjievnnjis lijkijn, álu dåbddå sieradusáv dáro – ijvuonak kategorijja gáktuj dan gáktuj gå tjuovggismuodok ulmusj guhti l vuojnnet degu vuonak. Duola dagu gå sujsta gatjáduvvá le gus sån dáro – gatjálvis mav viek vuorjját gatját tjuovggismuodok ulmutjijs gudi buoragit dárusti.

Dát buojkulvis vuoset aj gåktu dat, mij la dábálasj, ij huomáhuvá, jali ij dav ájtsa, ja farra dat majt adná liehket ietjálágátjin ájtsaduvvá. Dát buojkulvis máhttá aj vuosedit jut ulmutjij dádjadus juohkusij birra rievddá, valla jut dat rievddá viehka nuolet. Vájku vil Vuona álmmuk la dajn maŋemus 50 jagijn sjaddam viehka moattebelagin, de la huoman nav vaj vielggis lijkak/tjuovggismuodok ulmusj aneduvvá dábálattjan dáppe. Valla ihkap dálla ij la sæmmi dábálasj gå åvddåla.

Ieredibme doajmmá sierraláhkáj danen gå danna l sáhka vuojnulasj jali vuojnnemahtes sieradusájs. Lijkkebájnov ja sierra doajmmavigijt máhttá álkket vuojnnet, ja avtabuohta l dat dakkár sieradusá majt dat ulmusj ij máhte iesj válljit majt vuojnná

Vuogádahka ja dahkke

Gåktu ieredibme sebrudagán juohkusijda ja ájnegis ulmutjijda vájkkut, la dan duogen gåktu guhtik duosstu dav. Máhttep juojddá javllat dan birra makkir vuorddemusá ja jáhko li gesik ieredime gáktuj sebrudagán, dagu gå gábbmis ulmutjis ienebut gatjáduvvá gåsstå boahtá gå tjuovggismuodok ulmutjijn buohtastahttá. Valla gåktu guhtik ulmusj dav duosstu gal varieri. Sæmmiláhkáj rievddá dat aj makkir merkadusáv muhtem juogos biedjá dakkár ieredimijda ja gåktu aktugasj ulmutja ja juohkusa duosstu dav.

Maŋemus ájgij lip vuojnnám dahkke gehtjastahkaj jårgijdam la, jut ienep ulmutja farra berusti dassta makkir vuogij ulmutja duosstu sebrudagá ieredimev. Akta buojkulvis dasi l Sune Qvotrup Jensena guoradallam nuorra tjerdalasj unneplåhkoålmmåjs Danmárkon (Jensen 2011). Sån la guovte lágásj vásstádusájt gávnnam sebrudagá ieredibmáj; gå gæhttjali liehket “mij iehtjáda” navti jut gehtto- ja vierredahkkekultuvra hihkalime baktu ja nuppe bielen vas sij gudi hilggu mij-sij vuosstebielijt ja javlli sij muhtem lágásj gasskadássáj gulluji, dakkár muhtem lágásj goalmát ladnjaj (third-space).

Avta bielen li sebrudagá ieredimprosessa dakkára majt sebrudagá ulmutja dåbddi ja miejnniji juojddá dan birra, danen gå ij la åvvånis máhttelis liehket neutrála sebrudagá ålmåj-nissun slájajda. Navti rájnna indivijdda- jali dahkkegehtjastahka ij vatte ållu buorre vásstádusáv ieredime vidjurijda. Nuppe bielen vas ienemus ulmutja e dåhkkida dakkár åbbålasj ájádusáv man vuodon li gátto, jali dakkár mij aneduvvá “vuojneduvvam” ieredime vuoksjuj, dádjaduvvam navti jut ulmusj ij iesj máhte válljit mij guosská ieredime dagojda. Gå ieredimev guoradallá de lisj dávk ienemusát ávkken dakkár jæbddásasjvuodav åhtsåt dán guovte guovtelágásj vuojnoj gaskan.

Ieredime dáse

Ieredibme dáhpáduvvá sierra sebrudakdásijn, dajn aktugasj æjvvalimijn ietjá ulmutjij (mikro), sebrudagá institusjåvnåj baktu (meso) ja bajep dásijn; sebrudakvuogádagán jali sebrudagán åbbånagi (makro).

Bajep dásen – dan struktuvralasj dásen jali sebrudagán åbbålattjat – gávnnap ieredime dagoj hámijt majt gájka dåbddåp ja ma juokkirak láhkáj gájkajda vájkkudi. Da guosski sierraláhkáj nuppástimijda dagu muohtobájnnuj, tjerdalasjvuohtaj, åsskuj ja iellemvuojnnuj, sjærvváj, seksualitiehttaj, doajmmavigijda, seksuella sådjuj, sjiervveidentitiehttaj- ja dåbdåstibmáj ja álldarij. Mijá sebrudagán la dáj sieradusáj duogen ienep jali binnep tjiegŋalis gætjájdallama, jali lájddima, ma álu båhti åvddån struktuvralasj nuppástime hámen. Lájddistusá máhtti joarkeduvvat kultuvralasj åvdåstibmen, jali máhtti vijddásappot joarkeduvvat sebrudagá institusjåvnåj baktu (meso-dásse).

Ieredibme ulmutjij gaskan (mikrodásse) máhttá duodastit ieredimev mij la sebrudagá dásen, valla máhttá aj liehket ållu dan vuosstij. Buojkulvissan dan maŋep tjuottjodussaj la gå adni bágov berun tjuovggismuodok oahppij bilkkedibmáj. Dat ieredahttá tjuovggismuodok oahppij juogosdássáj, valla dat ij rievddada sebrudagá ieredimev gábbmismuodok ulmutjijs. Sæmmiláhkáj máhttá skåvllå institusjåvnnån vájkkudit jut sebrudagá ieredibme nanniduvvá, jali vájkkut dasi jut segat jali hásstal dav dagov. Máhttá aj ietjastis tjuottjodit jut skåvlån la ietjas hábme gåktu ieredime prosessa doajmmi, gånnå oahppijda, gejn ælla nav buorre båhtusa ja juolodime li jali e lijkku skåvllåj, iereduvvi.

Minoritiehtta ja majorisierim

Minoritiehtta merkaj unneplåhko. Uddni aneduvvá buojkuldahka álu visses unneplågoj birra: juohkusa sebrudagán ma li ieneplågos ietjálágátja, ieneplåhko, ja álu gulluji dasi dåbddomerka dagu tjerdalasjvuohta, muodobájnno, sjiervve, åssko, giella jali kultuvrra. Báhko unneplåhkooahppe álu vuoset juogu oahppijda gejn la ietjá iednegiella gå dárogiella jali sámegiella, jali oahppijda gejn la ådåboahtte duogásj.

Gå unneplågov ájádallap dagu ráddjiduvvam juohkusin, de la ieneplåhko divna iehtjáda, sij gejn ælla da dåbddomerka ma unneplågojn li. Ieneplåhkoálmmugin li moadda tjiegaduvvam sierra juohkusa ja sieradusá majda biejaduvvá binnep dæddo, ja ma li ávkken åvdåstimen dajt sieradusájt ma sijáv unneplåhkon ieredi. Dat gåvvå, jut ieneplåhko l akta juogos, la aj nappu dakkár boados mij la bágoj ja dagoj baktu sjaddam, dat la juoga mav ulmutja hábbmiji jali dahki. Dat la dahkam muhtema giehttu dat la ieneplågov hábbmim jali majorisierim, man vuosstebielle l unneplågojt hábbmit jali minorisierim. Aj dat gåvvå, jut unneplåhko l akta juogos, gájbbet dan juohkusa moadda sieradusá e dættoduvá.

Majorisierim ja minorisierim gulluji dasi gå ieneplåhko ieret unneplågov. Ieneplåhko “mij” definieriduvvá vuosstebiellen unneplågo “sij” moallánahkaj. Valla dåbddomerka ma sieradi ieneplågov unneplågos máhtti aj liehket ájnnasa unneplågoj ietjasa iesjdåbdduj. Ieneplåhko álu ij vuojne dajt sæmmi dåbddomerkajt.

Åhpadiddjijda l ájnas dat, jut e bátse dan jáhkkuj jut gávnnuji guokta oahppijjuohkusa: unneplåhko ja ieneplåhko. Oahppijjuogos la moattebelak, ja fábmodynamihkka daj gaskan la álu viehka målkak. Sihke skåvlån åbbålattjat ja oahppijjuohkusijn li dynamihka gånnå nágina biejaduvvi dakkár vuolep jali unneplågo dássáj. Åhpadiddjáj la ájnas ájttsat dajt, dakkár dynamihkajt hásstalit ja boarkkit.

Nubbe sjiervve ja da ietjá álmmuga (dárogiellaj)

I “Det annet kjønn” fra 1949 viser Simone de Beauvoir hvordan samfunnet er bygget opp om en forestilling om kvinnen som “den andre”. Mannen er det normale, normen som kvinnen avviker fra. Selv om samfunnet er blitt langt mer likestilt enn det var på de Beauvoirs tid, ser vi fortsatt eksempler på at mannen oppfattes som normalen. Det er fortsatt slik at behovet for å beskrive kjønnet til en politiker, prest eller lege oftere dukker opp når det er snakk om en kvinne enn en mann.

Edward Said analyserte hvordan Midøsten og Asia har vært “den andre” for Europa: det som skiller seg fra Europa og som dermed også er med å definere hva Europa er. I boka “Orientalismen” fra 1978 studerte han den europeiske tradisjonen med samme navn: europeiske forskere, forfattere og kunstnere som har beskrevet “Orienten” (Midøsten og Asia). Hovedpoenget hans er at disse framstillingene ikke først og fremst gir bedre innsikt i områdene de beskriver. Tvert imot fremstår de først og fremst som kontraster til Europa, og derigjennom gir de best innsikt i Europa selv. Orienten er ikke framstilt på egne premisser, men som Europas “speil”.

Selve begrepet andregjøring ble introdusert av Gayatri Spivak i 1985, som begrep for nettopp mekanismer knyttet til Europas forhold til sine kolonier.

Selve begrepet andregjøring ble introdusert av Gayatri Spivak i 1985, som begrep for nettopp mekanismer knyttet til Europas forhold til sine kolonier. Som Said peker hun på hvordan fremstillingen av koloniene som “de andre” definerer “vi”, det vil si Europa. Samtidig viser hun hvordan andregjøringen også er med å definere de andre – koloniene blir til gjennom kolonimaktenes andregjøring. Hun beskriver altså andregjøring som en dobbel prosess som både definerer kolonimakten og kolonistaten, både “vi” og “de andre”. Ifølge Spivak vil også de kolonisertes selvforståelse preges av denne andregjøringen.

Spivak knytter sammen analysen av andregjøring av kolonistatene og andregjøring av kvinner, ut fra en forståelse av andregjøring som en multidimensjonal prosess. Slik peker tenkningen hennes fram mot det som nå ofte omtales som interseksjonalitet (https://dembra.no/no/utema/rasisme-antisemittisme-og-annen-gruppefiendtlighet/?fane=om-temaet&trekk=8) (Jensen 2011, s. 65).

Almoduvvam: basádismáno 26. biejve 2019.