Nasjåvnålasj unneplågoálmmuga ja æjvvalime Vuona stáhtajn

Histåvrålattjat la Vuona stáhtta jådedam sierra politihkav mij divna nasjåvnålasj unneplågojt la duolmmum. Ajtu l boasstot javllat ahte unneplågo li læhkám stáhta politihka passijvalasj oaffara. Divna dajn juohkusijn lidjin vuoge gåktu mobilisierit ja vuosteldit. Dáv histåvråv la aj ájnas dåbddåt.

Unneplågo Vuonan åvddål 1800-lågo

“Juohkusa ma li guhkijt læhkám rijkkaj tjanádum” la Vuona oajválattjaj nasjåvnålasj unneplågoj definisjåvnnå (St. diedádus nr15 (2000-2001)). Vájku vil juohkusa li aj bajemusát ienemusát definieriduvvam dan milta gåktu histåvrålattjat li Vuona rijkarájáj sisbælláj tjanáduvvam, de ij aktak iehpeda dat nuppástime politihkka mav Vuona oajválattja li tjadádam dáj juohkusij vuosstij, lij mierrediddjen dasi gå Europaráde birástakkonvensjåvnnå ratifisieriduváj.

Vuonan la agev læhkám kultuvralasj moattebelakvuohta. Ájggá åvddål gå Vuona stáhtta ásaduváj, årrun guovlon sáme ja dáttja, guojna vas ihti dajda boarrásamos tjállagijda ma miján li dálla, ja miehttsesuobmelattja ja romániulmutja/táhtera nammaduvvi gáldojn 1400-lågo ja 1600-lågo gaskan (Niemi 2010). Sierraláhkáj 1400-lågos berustahttjájin náginijs dájs juohkusijs, duola degu danen gå gånågisfábmo sidáj sijáv vierrogoahtet.

1600-lågon oajválattja sierraláhkáj berustin miehttsesuobmelattjajs sijá sierralágásj ednambarggodábe (ednamboalldemdábe) diehti. Dakkár ednambarggo gájbbedij ållo ednamijt, ja sáhkaæládus sjattaj ednagav dalloj ja dárbahij dimmbarijt danen ettjin dákkir ednambarggovuohkáj lijkku. Sierra suobmelasjlåhko tjadáduváj jagen 1886 váj galggin diehtet galla miehttsesuobmelattja lidjin Østlándan, ja duola degu váj galggin “luovassuobmelasj” juohkusijt oadtjot stuoves viesajdiddjen vaj máhttin sijájs værojt tjoahkkit. Vájku boalldemednambargov vil buorggun, de lidjin moaddása gudi ájn joarkkin dav dábev, ja sij gudi oajválattjajda diededuvvin, oadtjun stuora sáhkojt (Nesholen 2010). Maŋenagi barggagåhtin moadda miehttsesuobmelattja dimmbarij duodden ietjasa ednambargojda (SNL 2010).

Vájku vil li aj duodastuvvam gáttulasj guotto daj sierra juohkusij vuosstij dålusj ájgen, de lij 1800-låhko ja gitta 1900-låhkuj sierralágásj gássjelis ájgegávdda daj nammaduvvam unneplåhkojuohkusijda. Duogásj dajda rievddaduvvam ævtojda lij dakkár dádjadus mij 1850-jagijn tjuodtjelij, Vuona birra kultuvralasj avtadahkan, ja unneplågo aneduvvin liehket tjuolldusin dakkár ietján homogena sebrudagán.

«Dárojduhttempolitihkka»

Vuona assimilasjåvnnåpolitihkka, álu “dárojduhttempolitihkka” gåhtjoduvvam, lij dat aktu rádediddje linnja 1850-jagijs gitta 1980-jagijda.Dan politihka prinsihpalasj ulmme lij unneplåhkojuohkusij “dárojduhttem” giela baktu, ja guhka ájge tjadá gádodit divna tjerdalasj ja kultuvralasj iesjvuodajt. Sierraláhkáj vájkkudij dat sámijda, guojnajda, romániulmutjijda/táhterijda ja, iehpenjuolggasit vájkkudij dat politihkka miehttsesuobmelattjajda aj, politihkka majt Finnefondet (1851 ja Fantefondet (1854) ruhtadin.

Assimilierimpolitihkka – sáme, guojna, miehttsesuobmelattja ja romániulmutja/táhtera

Sámijda ja guojnajda vájkkudin sierraláhkáj skåvllålága, ma 1800-lågo låhpan mierredin dåssju dárogiellaj galggin åhpadit, politihkka mij ájn lij dåjman nuppát væráldadoaro maŋŋela. Goappátja juohkusa aneduvvin liehket dakkár vejulasj vidátkolonnan ja navti lij “ruossja balluj” tjanáduvvam. Sihkarvuodapolitihkalasj siváj diehti badjánin danen nasjonalissma ja nasjåvnålasjstáhta tsieggim, ja ulmme lij guhka mudduj dárojduhttet gielav, kultuvrav ja nasjåvnålasj luondov (Niemi 2010).

Madi assimilierimdæddo sámij vuosstij bárránij vuostasj lågev jagijt nuppát væráldadoaro maŋŋela, de guojnaj giella ja kultuvrra ájn aneduváj hieredussan sijáv inkludierit álkkádusbuorijda, ja “guojna” buojkuldahka gádoj almulasjvuodas måttijt lågijt jagijt (Kvener.no 2014). 1960-jagij gietjen vas ådåsit guojnajt ájttsin. Dutkam ja tjielggidusá lájddijin guojnajt etnopolitihkalasj organisierimij (Niemi 2010).

Ij lim makkirak javladum assimilierimpolitihkka miehttsesuobmelattjaj gáktuj. Valla Vuona åbbålasj åvddånibme sebrudagán ja politihkka vájkkudij váj dárojduhttemprosæssa álgaduváj mij miehttsesuobmelattjajda aj vájkkudij. Skåvlån galggin dárustit. Danen ij aktak desti miehttsesuomagielav ságasta, vájku vil aktugasj bágo ja viek ållo bájkkenamá li várjjaluvvam.

Juogos masi assimilierimpolitihkka huoman garrasabmusit vájkkudij lij romániulmutjijda/ táhterijda. Vájku vil Vuona oajválattja lidjin assimilierimav ruhtadam ja lágalattjat nannim, de priváhta organisasjåvnnå, Norsk misjon blant hjemløse (Vuona misjåvnnå sijdadisáj gaskan), mij 1990-lågon oattjoj åvdåsvásstádusáv tjadádit moadda dåjmajt dán juohkusa vuoksjuj. Ulmme lij ulmutja, gejt gåhtjudin “gålggåvissan”, galggin dakkavide stuoves årron sjaddat, jali maŋŋela gå lidjin nágin ájgev læhkám Svanviken barggokolonijjan. Galggin stuoves årron sjaddat gå lidjin muhtem gaskav skåvllimav ja årromhárjjánimev oadtjum dåppe. Dasi duodden ásadij misjåvnnå moadda mánnásijda. Ájádus dan duogen lij mánájt hæhttuj sijá æjgádijsválldet jus siján galggin liehket makkirak máhttelisvuoda hárjjánit sjaddat stuoves årron ja jubmelbalulasj ulmutjin. Assimilierimdåjma romániulmutjij/táhterij gáktuj joarkeduváj gitta 1980-lågo gæhtjáj (Assimilering og motstand VAT:7 2015).

Nuppástimpolitihkka – Vuona romálmmuk

Gå sáme, guojna ja romániulmutja/táhtera sjaddin assimilierimpolitihka vuollásattjan, vásedin Vuona romálmmuk vuodulasj nuppástimpolitihkav vuostasj væráltdoaro maŋŋela. Doarrogasskaájge ettjin gávnnu goassak ienep gå birrusij 150 romulmutja, gejs ienemus oasse lidjin Vuona stáhtaviesáda. 

Gå Vuona oajválattja hábbmijin ekskludierimpolitihkav, de garvvin lágajt ja barggamvuogijt ássjegiehtadallamis:Ettjin goassak gatjáda romulmutjij stáhtaviesát riektáj birra jali jus romulmutja galggin sæmmi assimilierimdåjmaj vuolláj biejaduvvat dagu da ietjá unneplåhkojuohkusa. Jagen 1924 álgadin rijkavijddásasj romulmutjij registrierimav dajna ulmijn vaj bessin sijáv biedjat ålgus Vuonas. Jagen 1927 lasedin Vuonav amásláhkaj formála buorgov romulmutjijda årrot rijkan. Jagen 1934 gæhttjalij akta juogos, manna lidjin 68 romulmutja, huoman ruopptot Vuodnaj boahtet, valla Vuona oajválattja ganugahttin juohkusav dujska-dánska ráján. Maŋŋela gå vierttijin mielasa vuosstij årrot Belgian lågev jage, de deportieriduvvin 66 romulmutja Auschwitz-Birkenau rádjambájkkáj/-læjrraj gå nasista Belgiav válldin. Dåssju niellja Vuona romulmutja bessin hekkas nasistaj jábmemlejras, ja akta unnep juogos nagáj bessat Frankrijkkaj åvddål gå nasista Belgiav válldin ja navti hekkasa gádjun dajn fránska læjrravuogádagájn. Esski jagen 1956 sihkoduváj “sigøynarparagráffa” ierit Vuona amáslágas.

1960-jagijn mierredin Vuona oajválattja jut romulmutja galggin aneduvvat “autonåvmmå kultuvralasj unneplåhkon”, dádjaduvvam nav vaj juohkusav ittjij galga assimilierit jali sidjij ietjá láhkáj nággodåjmajt ásadit (Rosvoll ja Bielenberg 2012). Jagen 1972 álgaduváj Vuona romulmutjij (sigøynarijda) ælládahttemprosjækta ja maŋŋela, jagen 1973 ásaduváj Sigøynarkontåvrrå. Prosjækta ittjij huoman jåvså mierreduvvam mihtojt: Dåssju muhtem máná vádtsin skåvlåv fássta láhkáj, ij lim ga aktak ållessjattuk oahppam låhkåt ja tjállet jali bessam bálkkábargguj. Engebrigtsen ja Lidén tjielggiba ettjin vuorbástuvá danen gå dåjma lidjin oajválattjaj vuohke gåktu inkludierit romulmutjijt ienemus ieneplåhkosebrudagá ævtoj milta (Engebrigtsen ja Lidén 2010). Sigøynarkontåvrrå låhpaduváj jagen 1991. Gå båhtusa ettjin ulmijt ållida ja gå stáhta ja suohkanij gaskan lidjin gássjelisvuoda åvdåsvásstádusáv juohket lidjin nágin sivá manen. Maŋŋel gå Sigøynarkontåvrrå låhpaduváj, de sjattaj vuohken jut romulmutja galggin giehtadaláduvvat sæmmi láhkáj gå ietjá viesajdiddje (Rosvoll ja Bielenberg 2012).

«Juvdáparagráffa» Vuona Holocaustaj – juvdá Vuonan

Mij juvdáj giehtadallamij guosská, de la Vuonan sierra dille europalasj aktijvuodan. Vuodna l ájnna Eurohpa rijkka gånnå juvdá ælla bessam årrot, Vuodolága 1814, 2. paragráfa milta. Vuodoláhka-mærrádusá duogen lidjin antisemittissma jáhko, ma duola degu tjuottjodin juvdá máhttin sjaddat “stáhtta stáhtan” (Harket 2014). Vuodoláhka-mærrádus sihkoduváj ierit jagen 1851.

Ietjá láhkáj gå ienemus ietjá unneplåhkojuohkusijda Vuonan, de ij lim Vuona oajválattjajn sierra politihkka juvdájda åvddål nuppe væráltdoaro (ietján gå ij lim loahpe koscher láhkáj njuovvat) (Snildal 2014). Dat merkaj dav, ahte ajtu ij lim almulasj politihkka. Iehpevirgálasj politihkka juvdáj gáktuj bådij åvdemusát vuojnnusij daj garra gájbbádusáj baktu ma guosskin juvdájda sirdulattjan ja juvdáj stáhtaviesátvuoda tjáledibmáj, sierraláhkáj 1914-1940 ájggegávdan. Oajválattja ettjin juvdájda luohteda, ja departementa láhkatjiehpe vadnin rájijt dan gáktuj mij luluj lágalattjat dågålasj gå juvdáj stáhtaviesátvuoda åhtsålvisájt hilggun. Ássjepáhppárijs åvddån boahtá láhkatjiehpij persåvnålasj vuosstemiella juvdáj vuosstij lij viek vuojnnusin (Johansen 2005). Dasi duodden vuosedin generállastába suodjalimdoarrohærrá aj iehpeluohtádusáv juvdájda danen gå sij dahkin juvdáj láhkáj dajda revolusjonera labudallamijda ja spiåvnnådoajmmaj (Johansen 1984).

Gå Nazi-Dujsska váldij Vuonav, de vájkkudij dat garrasit juvdá unneplåhkuj Vuonan. 1942-43 jagijn deportieriduvvin badjelasj goalmát oasse Vuona juvdájs Auschwitz-Birkenauaj. Dåssju 34 ulmutja bierggijin hekkasa jábmemlejrajn. Dasi duodden gåtteduvvin 28 juvdá Vuonan (Bruland 2008). Dat duohtavuohta, jut Vuona politijja lij guovdátjin válldemin dajt Vuona juvdájt giddagissaj, lij ássje man birra ittjij subtsastuvá nav ållo, ja esski 1990-jagij låhpan vattij Vuona stáhtav buhtadusáv juvdájda.

Nasjåvnålasj unneplågoálmmuga oassen histåvrås

Akta hásstalus unneplåhkohiståvrå åhpadimen la dat, jut soajttep unneplåhkojuohkusijt gåvvidit passijvvan, jut sij ietja ettjin majdik dagá. Vuorjját subtsastuvvá da juohkusa lidjin doajmme histåvrålasj akterran, valla álu dakkárin gudi dåssju duosstun ieneplågo sosiála- ja/jali unneplåhkopolitihkav. Dan mudduj gå unneplågoj histåvrrå gaskostuvvá, de álu ráddjiduvvá dat tjielggidus guosskat dåssju kultuvrrahiståvrålasj åvddån buktemijda, vuododuvvam kultuvralasj sierralágásjvuodajda dagu iellemvuohkáj, biebbmodábijda ja dávverijda.

Duohtavuodan lij ienemus daj juohkusij sinna majna dálla l nasjåvnålasj unneplågo stáhtus mobilisierim, vuosstereaksjåvnnån ja vuosteldibmen daj politihkalasj mærrádusájda majt Vuona oajválattja ásadin dajda juohkusijda sierra ájgij. Unneplåhkojuohkusij gaskan, majna dálla l stáhtus iemeálmmugin ja nasjåvnålasj unneplåhkon, lidjin dåssju juvdá ja romániulmutja gudi vuosstestratesjijjav ásadin Vuonan åvddål okkupasjåvnå ja manna sierra demokratijjalasj nævojt adnin. Daj sierra juohkusij ævto doajmmat Vuona demokratijja sissŋelin lidjin huoman viehka iesjguhtiklágátja, ja stratesjijja lidjin aj danen sierralágátja. Sihke romániulmutja/táhtera, juvdá ja romálmmuk ásadin árrat stratesjijjav duosstot dav unneplåhkopolitihkalasj ja sosiála dilev manna sij lidjin.

Romániulmutja/táhtera – risstalasj gåhttsåm vuosteldime vuodon

Jagen 1929 ásadin romániulmutja/táhtera åvdåstiddje Landeveiens-Hjemløse-Union (Gæjno-Sijdadis-Uniåvnnå), ja de vil jagen 1933 De forsømtes misjon (Vajálduhteduvvamij misjåvnnå) maj ulmme lij iellemdilev buoredit ja assimilierimdættov vuosteldit ja guládallat Gålggåvisáj misjåvnåjn. Romániulmutjijda/táhterijda sjattaj dat siebrre aktisasj tjåhkanimsadjen. Risstalasj gåhttsåm æjvvalimsadjen joarkeduváj nágin lågev jagijt nuppát væráltdoaro maŋŋela. Evangiellaguovdátja ásadibme jagen 1983 sjattaj romániulmutjijda/táhterijda ájnas sosiála ja politihkalasj organisierim. 1990-lågon vuododuvvin ienep siebre ma barggin kultuvrra- ja politihkalasj ássjij. Da sjaddin ájnnasabbo ja vuodon bargojda oadtjot juohkusij tjuottjáldahttemav ja låhpadittjat dåjmajt juohkusa vuosstij majt Vuona gålggåvisáj misjåvnnå tjadádij (Assimilering og motstand, NOU 2015:7).

Juvdá – avtadahttemprosæssa

Juvdáj dille lij ietjálágásj. Juohkusin vájkkudij Vuona unneplåhkopolitihkka åvddåla doaro binnáv sidjij. Ietján gå åsko praktihkalasj dåjma, de aneduváj juvdáj iellemvuohke buorre mudduj dågålattjan ieneplåhkosebrudagá vuorddemusáj gáktuj (Lien 2016). Gå gæhttjá 1920– ja 1930 jagij restriktijva unneplåhkopolitihkav, de máhttá juvdá unneplågo stratesjijja gå Vuona stuorrasebrudagáv iejvvijin gehtjaduvvat avtastahttemprosæssan – man guovdátjin lij ietjas åskov ja kultuvrav suodjalit nasjåvnålasj ja skandinávalasj siebrrebargoj baktu, valla aj diedulasj hiebadibme guoskavasj sebrudaknårmajda.

Doaro maŋŋela, vájku vil diehtin aj vuonagij aktijva oassálasstema birra Auschwitza deportasjåvnå aktijvuodan, sávvin juvdá aneduvvat buorre vuonagin ja garvvin Vuona sebrudagáv tsuojggimis. Huoman berustij ja berus juvdá sebrudahka dan birra gåktu Vuona sebrudahka dádjat juvdájt ja juvdávuodav (Banik ja Levin 2010).

Romulmutja – rijkajgasskasasj ja ietjas sierran adnet

Vuona romulmutjij hásstalus ájgen åvddål nuppá væráltdoaro lij sijá dábe ettjin hieba akti daj ådåájggásasj, nasjåvnålasj ráddjimævtoj. Væráldin gånnå fássta årrom ienep ja ienep aneduvájdábálasj ja sivilisieriduvvam vuohken, de aneduváj gålggåvis dille dakkár dålusj ájggásasj sosiála sæbrástallamvuohken. Romulmutjij vuojno milta, sjattaj ieneplågov sebrudagá ålggolin viessot buoremus vuohken ietjasa kultuvralasj dábijt bisodit ja huksat, dakkár rijkajgasskasasj kultuvrra manna lidjin sierra familljavuogádagá berustik nasjåvnålasj rájijt. Aktijvuohta Vuona institusjåvnåj dagu politijjastasjåvnåj, lænsskakontåvråj, konsuláhtaj ja legasjåvnåj (“ambassáda”) ja vil ietjá muodugasj institusjåvnåj ietjá rijkajn lij dakkár dárbulasj dahko majt hæhttujin tjadádit vaj bessin bisodit ietjasa iellemvuogev ja kultuvrav mij ij lim hiebaduvvam ieneplågo nasjåvnålasj ráddjimævtoj gáktuj.

Vádna dádjadus dan birra gåktu romulmutja dåbddin sij li Vuona sebrudagás ålgoduvvam ja vádna dádjadus sijá kultuvrraárvojs, dábijs ja iellemvuogijs joarkeduváj ájn måttijt lågijt jagijt doaro maŋŋela, ja dat vájkkudij dåjmajda ja politihkkaj, majt romolbmot dádjadin ja vuosteldin. Sijá vuosteldibmestratesjijja dalloj sjattaj nav jut kombinierijin moadda vuoge, vuosteldin rievddadimijt, garvvin guovdásj institusjåvnåjt ja dábijt, ja tjadádin vehi hiebadimijt – daggu gåggu vuojnnin dat lij sávadahtte ja dárbulattjan. Avtabuohta lij Vuona romulmutjijn sierra posisjåvnnå, danen gå sij lidjin viek unna unneplågusj mij ij lim økonomijjalattjat Vuona stáhttaj tjanádum (Lidén ja Engebrigtsen 2010).

Maŋŋela gå almulattjat la gaskostuvvam diedo romolbmuid vásádusáj birra Holocaustan ja dajna politihkajn majt Vuona oajválattja li tjadádam dan juohkusa vuosstij (Rosvoll, Lien ja Brustad 2015), li romolbmot mobilisierim huomájahttet unneplågov Vuona sebrudagán. Kultuvrraviesoj ja Romolbmuid ráde ásadimijn la juogos institusjåvnåjt vuododam ma barggi unneplågo dárboj, ja Vuona demokratijja politihkalasj vuogádagáj gáktuj.

Guojna – læstadianissma ja politihkalasj organisierim

Sihke 1800-lågo låhpan ja gasskadoarroájgen gæhttjalin guojna birrasa suomagielak avijsajt ásadit, valla Vuona oajválattja dajt almodimijt vuosteldin. Guojna ettjin vuorbástuvá ásadittjat makkirak etnopolitihkalasj organisierimav åvddål 1980-jagijn, ja vil dalloj aj lij dan mobilisierimin gássjelis dille stigmatisierima, garra unneplåhkopolitihka ja váksjuma diehti. Læstadianissma sjattaj ájnnasamos kultuvralasj ja gielalasj duosstomvuogádahka, mij álu buvtij guojna læstadiánalattja lidjin bájkálasj dásen njunnjutjin tsuojggimin skåvlåv ja girkkov (Niemi 2010).

1990-jagijn organisierijin guojna ietjasa etnopolitihkalattjat ja gájbbedin Vuona oajválattjajs unneplåhkostáhtusav. Valla dat låhpalasj vuojtto bådij ålggolis, Europaráde gåhttjom vuolláj tjállet ja ratifisierit nasjåvnålasj unneplågoj suodjalime birástakkonvensjåvnåv (Niemi 2010).

Miehttsesuobmelattja

Berustibme miehttsesuobmelattjaj kultuvras ja identitiehtas lij 1800-lågo gietjen viehka slájvve, ja moattes gæhttjalin tjiehkat ietjasa miehttsesuobmelasjvuodav. 1970-lågon dát målsoj. Ájnas sivva dasi lij miehttsesuobmelattjaj organisasjåvnåj ásadibme. Juo jagen 1958 ásadin Solør-Värmland Finnkulturforening (Soløra-Værmlánda Suomakultuvrrasiebrre), jagen 1985 vas Foreningen Finnskogen (Finnskogena siebrre) ja vil jagen 1991 skandinávalasj vuogádakorganisasjåvnåv FINNSAM (Suomabájkij aktisasjbarggo) (Lars Anders Kulbrandstad 2010).

Miehttsesuobmelattjaj revitaliserema politihkalasj vuojtto bådij gå nasjåvnålasj unneplågo stáhtusav oadtjun jagen 1991. Norsk Skogfinsk Museum (Vuona miehttsesuobmelattjaj Dávvervuorkká) la dálla guovdátjin barggamin miehttsesuobmelasj histåvråv, kultuvrav ja dábijt várjjalittjat ja gaskostittjat. Dávvervuorká stivrra ja bargge li guhkijt, aj miehttsesuobmelattja berustiddjij birrasijn, barggam åttjudit oajválattjajs ruhtadimev stuoráp dávvervuorkáviesov tsieggitjit vaj nahki miehttsesuobmelasj kultuvrraárbev suodjalit ja gaskostit.

Gáldo