Oasi birra
Mihttu
- Háhkat máhtu ja reflekteret čuolmmaid birra mat laktásit cealkinfriddjavuhtii.
Hárjehusa vuolggasadji lea 19.artihkal Olmmošvuoigatvuođajulggaštusas: Juohke ovttas lea riekti oaivil- ja cealkinfriddjavuhtii. Oahppit besset ságastallat gažaldagaid birra mat laktásit dán vuoigatvuhtii ja maid dat mielddisbuktá sihke sutnje gii dadjá, ja sidjiide geaidda dadjan čuohcá. Hárjehus heive mánáidskuvlla gaskaceahkkái. Ohppiide smávvaceahkis leat oahpahusdahkosa Mu jietna: Movt geavahan mun dan? (https://dembra.no/no/?post_type=opplegg&p=4614&preview=true)buorit reflekšuvnnat máná rievtti birra cealkit ja guldaluvvot.
Ráhkkaneapmi
Dán oasis lea ovdamunni jus oahppit ovdalaččas juo dovdet veahá ON Olmmošvuoigatvuođa julggaštusa duogáža historihka ja sisdoalu. Álggat diimmu muittuhit ohppiid dáid ovdamáhtuid birra, ovdal go bijat fokusa 19.artihkkalii: Riekti oaivil- ja cealkinfriddjavuhtii.
Test test
Čađaheapmi
Álggat oasi čilgemiin mii cealkinfriddjavuohta lea.
Ovdamearkka dihte: "Oaivil- ja cealkinfriddjavuohta lea okta vuoigatvuođain ON Olmmošvuoigatvuođajulggaštusas. Das čuožžu ahte buot olbmuin lea riekti oaivvildit maid sii háliidit, ja sis lea lohpi ovdanbuktit maid háliidit – juogadit iežaset oaiviliid ja jurdagiid nu go ieža háliidit – jus sii háliidit. Cealkinfriddjavuohta muitala maid ahte buot olbmuin lea riekti gávdnat ja háhkat dieđuid ja oaiviliid earáin. Vaikko mis lea cealkinfriddjavuohta, de leat aŋkke muhtin áššit maid ii leat lohpi dadjat. Ovdamearkka dihte ii leat lohpi hárdit, soaibmat i ge hásttuhit earáid rihkkut lága. Cealkinfriddjavuohta gullá maid mánáide, ja dan birra lea sierra artihkal ON Mánáidkonvenšuvnnas, ovttas mánáid rivttiin guldaluvvot."
1.oassi: Ráhkadehket jurddakártta/Padlet dievasčoahkkimis.
Buot oahppit buktet evttohusaid maŋŋil go vuos leat veaháš smiehttan oktagaslaččat čuovvovaš gažaldagaid birra:
- Man birra oaivvildan mun juoidá?
- Makkár áššit leat munnje dehálaččat beaivválaš skuvlavázzimis dahje servodagas?
Hupmet dan maŋŋil čuoggáid birra mat čužžot távvalis:
- Guđiid áššiid birra dáin áššiin lea din mielas dehálaš sáhttit dadjat maidege earáide?
- Manin lea dat dehálaš?
2.oassi: Guorahallengažaldagaid
Guorahallet čuovvovaš reflekterengažaldagaid joavkkuin ja/dahje dievasčoahkkimis. Heivet iežat luohká dássái, ja čále áinnas bargobihtáid jus dat lea sávahahtti. Oahppit galggašedje áinnas ákkastallat ja buktit ovdamearkkaid go hupmet gaskaneaset.
Mu riekti dadjat:
- Maid mearkkaša mu cealkinfriddjavuohta munnje?
- Maid mearkkaša mu cealkinfriddjavuohta earáide?
- Lean go mun geavahan cealkinfriddjavuođa bealuštandihte juoidá/muhtumiid?
- Sáhttá go dat maid mun oaivvildan, soardit soapmása? Sáhtán go mun dadjat dan maid oaivvildan dainna lágiin ahte dat ii soardde ovttage eará?
- Goas in berre dadjat dan maid oaivvildan?
Earáid riekti dadjat:
- Maid mearkkaša earáid cealkinfriddjavuohta munnje?
- Gokko manná rádji das maid berren gierdat, ja maid in galgga gierdat?
- Movt sáhtán mun vuostáiváldit lobálaš cealkámušaid maid ieš dovddan loavkašuhtti dahje čuohcci?
Ohppiidaktivitehta 1: Maid lea ortnegis dadjat?
Divtte ohppiid bargat joavkkuin mas leat 3-4 oahppi guđege joavkkus. Juoge sidjiide bargoárkka mas leat dajahusat ja skovvi, ja bivdde ohppiid sirret dajahusaid kategoriijaid gaskka; “ortnegis dadjat”, “ii heivvolaš dadjat” ja “daja dán eará ládje”. Heivet dajahusaid du ohppiidjovkui.
Bárgoárkka
Geavat dán bárgoárkka
Go joavkkut leat geargan, geahčadehket ovttas vástádusaid dievasčoahkkimis. Bivdde ohppiid ákkastallat iežaset vástádusaid ja buktit árvalusaid movt sáhtášii eará ládje dadjat daid čuoččuhusaid ovdii maid sii oaivvildit berre dadjat eará ládje. Dii sáhttibehtet ovttas reflekteret čuovvovaš ášši: Dus lea riekti dadjat maid háliidat, muhto berre álo smiehttat ahte fertet go dadjat dan, ja movt don vejolaččat berret dadjat dan. Lea go erohus das maid lea lohpi dadjat ja maid lea ortnegis dahje jierpmálaš dadjat iešguđetlágan dilálašvuođain?
Oahpaheaddji sáhttá áinnas ovddidit soames dábálaš meattáhusaid maid olmmoš sáhttá ribahit go lea sáhka cealkinfriddjavuođas. Ovdamearkka dihte:
- Persovnnalaš rohkkáheapmi – go geahččala oažžut iežas oaiviliid ovdan, kategoriserema bokte nuppi dahe earáid geat eai oaivvil dan seamma, negatiivvalaččat dahje gutnehuhtti ládje (ovdamearkka dihte go lohká ahte dat nubbi geas eai leat seamma oaivilat go dus, lea duihmi dahje árgi).
- Rohkkáhit earáid sin olggosoaidnima dahje masa son liiko – dát lea juoga persovnnalaš ášši dahje juoga maid son ieš lea válljen, ja dat lea juoga mainna juogo eai sáhte ieža dahkat maide, dahje áššit maidda sus lea riekti alddis válljet.
- Generaliseret – bidjat earáid hiŋgaliidda dahje dadjat ahte buohkat ovtta joavkkus oaivvildit juoidá dahje láhttejit sierra ládje.
Ohppiidaktivitehta 2: Defineret cealkinfriddjavuođa.
Dán hárjehusas galget oahppit bargat ovttas joavkkuin main leat 3-4 oahppi. Sii galget hábmet iežaset definišuvnna das mii cealkinfriddjavuohta lea.
Nuoraidskuvlla ohppiide sáhttá resursa “Doabahárjehallan – Maid dat mearkkaša?” áinnas geavahuvvot dán bargui.
Go oahppit leat válbmen iežaset definišuvnna, de sáhttet sii ovdamearkka dihte oažžut bargun hábmet plakáhta dahje seaidneaviisa cealkinfriddjavuođa birra. Divtte definišuvnna leat vuolggasadjin, ja divtte ohppiid lasihit dasa govaid, sitáhtaid, aviisabihtáid, tevnnegiid ja eará mat sáhtte defineret ja tematiseret cealkinfriddjavuođa. Geavat stuora árkkaid, Power Pointa, Pages, Book Creator dahje eará heivvolaš prográmmaid maid skuvla sáhttá geavahit. Atte bargui eavttuid mat leat heivehuvvon ohppiid dássái ja daidda mihtuide maiguin dii muđui bargabehtet fágaiguin.
Loahpalaš reflekšuvnnat
- Jurddašehpet go dii ahte cealkinfriddjavuohta lea dehálaš, ja jus nu, de manin?
- Mii sáhttá leat váttisin cealkinfriddjavuođain?
- Movt sáhtát don ieš váikkuhit dasa ahte ovddidit cealkinfriddjavuođa dainna lágiin ahte dat vuhtiiváldá buohkaid (skuvla)servodagas?
