Njuolggogeainnut
Oasi birra
Mihttu
- Háhkat máhtu mánáid vuoigatvuođain hupmat ja guldaluvvot. Reflekteret čuolmmaid birra mat laktásit dáidda vuoigatvuođaide
Oasi vuolggasadji leat Mánáidkonvenšuvnna 12. ja 13. artihkkalat: Mánáid vuoigatvuohta muitalit iežaset oaivila ja guldaluvvot ja mánáid riekti cealkinfriddjavuhtii. Oahppit besset ságastallat gažaldagaid birra mat laktásit dáidda vuoigatvuođaide ja hárjehusa movt daid geavaha.
Oasi sáhttá čađahit ollásit, dahje sáhttá dušše muhtin osiiguin bargat. Hárjehusat heivejit buoremusat smávvaceahkkái ja gaskaceahkkái. Boarráseamos ohppiide gaskaceahkis sáhttá oahpahusdagus Cealkinfriddjavuohta: Maid dat mearkkaša dutnje? (https://dembra.no/no/opplegg/ytringsfrihet-hva-betyr-det-for-deg/) fállat čiekŋalit reflekterema cealkinfriddjavuođa hástalusaid birra.
Čađaheapmi
Álggahus - ON mánáidkonvenšuvdna
Álgge bargobihtá muitalemiin historjjá ja sisdoalu birra ON mánáidkonvenšuvnnas. Geavat ovdamearkka dihte ON-sambanda neahttasiidduid dahje eará oahpponeavvuid dán fáttá birra. Muital ohppiide ahte odne galget vuodjudit guovtti vuoigatvuhtii mat mánáin leat, dán konvenšuvnnas: 12.artihkal – mánáid vuoigatvuohta cealkinfriddjavuhtii.
Muital ohppiide maid dát vuoigatvuođat sisttisdollet, ovdamearkka dihte:
«ON mánáidkonvenšuvnnas čuožžu ahte buot mánáin lea riekti muitalit maid sii oaivvildit, ja guldaluvvot áššiin mat sidjiide gusket. Das čuožžu maid ahte mánáin, seamma go rávisolbmuin, lea riekti cealkinfriddjavuhtii. Dat mearkkaša ahte sis lea riekti dahkat iežaset oaiviliid, ja ahte sii sáhttet dadjat daid oaiviliid jitnosit jus háliidit. Vaikko sis lea cealkinfriddjavuohta, de aŋkke leat soames áššit maid ii leat lohpi dadjat. Ovdamearkka dihte ii leat lohpi hárdit, nihttit dahje geahččalit earáid oažžut bargat lobihemiid. 2003:s šadde Mánáidkonvenšuvnna vuoigatvuođat oassin Norgga lágas – nu dehálaččat leat dát vuoigatvuođat.»
Reflekteren - Ráhkat jurddakártta luohkkálanjas
Ráhkat jurddakártta/ Padlet luohkkálanjas. Buot oahppit buktet árvalusaid maŋŋil go vuos leat jurddašan oktagaslaččat čuovvovaš gažaldagaid birra:
- Mii lea oaivil? Maid birra mun oaivvildan juoidá?
- Makkár áššit mu eallimis, ruovttus, beaivválaš skuvladilis dahje servodagas leat dehálaččat munnje?
Huma dan maŋŋil čuoggáid birra mat leat távvalis, geavat daid gažaldagaid mat heivejit luohká reflekterendássái:
- Guđiid birra dáid áššiin lea din mielas dehálaš ahte sáhttá muitalit earáide? Manne?
- Mánáin lea riekti guldaluvvot. Maid dat mearkkaša ahte guldaluvvo? Lea go dat dat seamma go mearridit?
- Maid sáhttit dahkat vai guldaluvvot dákkár áššiin? (Mii ferte daddjot – gos, movt? Gii ferte guldalit? Mii ferte dáhpáhuvvat?)
- Movt livččii eallin ruovttus ja skuvllas, jus mánáin ii livčče cealkinfriddjavuohta?
- Makkár livččii máilbmi (dahje Norga) olggosoaidnit jus mis ii livčče cealkinfriddjavuohta?
1. aktivitehta: Sokratesa golbma sillii
- 1
Loga muitalusa Sokratesa golbma sillii ohppiide
1. Loga muitalusa Sokratesa golbma sillii ohppiide
Sokrates' tre siler
Sokrates' tre siler - Plakat
Geavat áinnas daid lohkanstrategiijaid maiguin oahppit dábálaččat barget, muhto muitte bisánit gaskkohagaid ja čilget doahpagiid, nu ahte buohkat ožžot mielde olles historjjá.
- 2
Hupmet ovttas muitalusa birra:
2. Hupmet ovttas muitalusa birra:
- Man birra dat lea?
- Mat leat dat golbma silli: Maid háliida Sokrates ahte olmmái galgá smiehttat ovdal go jietnada maide?
- Sáhttet go dat golbma silli leat ávkkálaččat midjiide beaivválaččat?
- Fuomášehket go eará silliid maid sáhttá dahje berre geavahit ovdal go hupmá?
- Berre go vástidit jua buot golmma sillái, go áigu muitalit juoidá/ ovdanbuktit iežas oaivila?
- Leat go buot golbma silli lihka dehálaččat? Manin, manin eai? Guhte lea eanet dahje unnit dehálaš go duot guokte eará?
- 3
Reflektere ovttas ohppiiguin;
3. Reflektere ovttas ohppiiguin;
- Mat sáhttet leat ovdamearkan dadjamiidda mat leat lobálaččat dadjat, muhto maid ii berre dadjat?
- Goas sáhttá leat dárbu dadjat iežas oaivila, vaikko vel dat sáhttá ge loavkašuhttit dahje suhttadit earáid?
- Maid berre jurdilit jus háliida muitalit juoidá, man diehtá sáhttá suhttadit dahje soardit nuppi?
2.aktivitehta: Huikkan
Guldalehket lávlaga “Ropert” man Tuva Syvertsen (Redd barna: Rettighetsslottet), guldalehket áinnas moatte háve.
“Ropert” med Tuva Syvertsen (Redd barna: Rettighetsslottet)
“Ropert” med Tuva Syvertsen (Redd barna: Rettighetsslottet)
Hupmet teavstta birra:
- Man birra lea dát lávlla?
- Maid huiket mánát? Geasa sii huiket?
- Mii lea huikkan – ja manin dárbbašit mánát dakkára?
- Maid doaivubehtet dii ahte dat mearkkaša, ahte «Rávisolbmuin leat stuora bealljit, muhto lea imaš man hejot sii gullet?”
- Lávlagis lávlot “Mii huikit gitta mii guldaluvvot ja juoga dahkko”. Maid mearkkaša ahte mánát guldaluvvojit; lea go dat dat seamma go ahte sii besset mearridit?
- Goas lea dehálaš ahte rávisolbmot guldalit mánáid, ja lea go muhtumin go ii leat nu dehálaš?
- Maid livččet don huikán sidjiide ruovttus, skuvllas dahje servodagas, jus don oččošit ovtta huikkana?
Juoge olggos bargoárkka ja divtte ohppiid čállit áššiid maid sii oaivvildit lea sidjiide dehálaš ahte besset muitalit iešguđet báikkiin. Nuoramus oahppit sáhttet áinnas tevdnet dan ovdii go čállit. Divtte sin ovdanbuktit áššiid dievasčoahkkimis. Gease ovdan muhtimiid dáin áššiin, ja divtte sin buktit jurdagiid dasa ahte movt sáhtášedje mánát hupmat dáid áššiid birra nu ahte sin guldalit. Veahket sin maiddái reflekteret dadjamiid bohtosiid: Maid háliidit sii olahit? Geasa čuohcá? Mii dáhpáhuvvá jus sin eai guldal? Viidáset bargguide dán fáttás sáhtát geavahit evttohusaid mat leat dás vuollelis.
Arbeidsark - Min mening
Evttohusat viidáset bargguide hárjehusaid vuolggasajis:
- Ráhkadehket seaidneaviissaid, plakáhtaid dahje multimodála / digitála teavsttaid fáttá birra. Divtte ohppiid iežaset gávdnat definišuvnnaid, ovdamearkkaid ja govaid/teavsttaid mat sáhttet govvidit fáttá.
- Barget teakstačállimiin. Divtte ohppiid čállit teavsttaid fáttá birra, dain šáŋŋeriid gaskkas mat heivejit daidda bargguide maiguin dii muđui bargabehtet (ovdamearkka dihte dárogielfága oktavuođas).
- Divtte ohppiid sáddet čállosiid Aftenpostenii, Si;D, ohppiidráđđái dahje vaikko vel skuvlajođiheddjiide maid, ja politihkkáriidda? Barget čállosiiguin fárrolaga luohkás dahje joavkkuin, dahje oktagaslaš bargun.
- Hárjehallet lávlaga “Ropert”. Dahket dasa musihkkavideo dahje digitála muitalusa (lávlot luohká iežas veršuvnna lávlagis dahje geavahehket dan originála). Gávdnet govaid mat govvidit fáttá cealkinvuoigatvuođa ja mánáid rievtti guldaluvvot, dahje divtte ohppiid dahkat lávdečájálmasa diliid birra dahje teavsttaid vuođul mat heivejit fáddái, ja daid govvet.
- Geavat bargoárkka Sokratesa golbma sillii visualiserema dihte movt iešguđet dajahusaid sáhttá sillet dáiguin silliiguin. Divtte ohppiid bargat joavkkuin dahje dahket hárjehusaid fárrolaga luohkás. Divtte sin buktit árvalusaid dajahusaide maid sii háliidit sillet, áinnas vuolggasajiin iežaset vásáhusain dahje heivvolaš máhkašáššiin, ja árvvoštallet fárrolaga mannet go dajahusat silliid čađa. Hupmet earenoamážit ovttas dajahusaid birra mat eai mana buot silliid čađa, ja sáhttá go aŋkke leat dehálaš ja riekta ovdanbuktit daid.
