Oasi birra
Mihttu
- Ipmárdus mat vaššicealkámušat leat neahtas ja guđet fáktorat sáhttet váikkuhit movt vaššihállan gieđahallojuvvo.
Dán hárjehusas barget oahppit ovttas cealkámuškoarttaiguin ja maŋŋálastet cealkámušaid. Hárjehus čilge erohusain vaššihállan dego doaban ja geavatlaččat, láhkagielddahusaid vaššicealkámušaide, ja reflekšuvdnat mat guovdilaste iešovddasvastadus iežas cealkámušaide.
Fuom: Sáhttá guoskkahit muhtun ohppiid danne go sii ieža gullet joavkkuide maid loavkašuhttet, dahje danne go sii leat persovnnalaččat vásihan vaššihállama váikkuhusaid. Soapmásiid sáhttá maiddái guoskkahit danne go dovdet muhtuma gii lea loavkašuhtton.
Muhtun dáhpáhusain sáhttá hárjehus addit «bensiinna dollii» ohppiide/studeanttaide geain alddiineaset (sympatiija) leat muhtimat dain miellaguottuin mat bohtet ovdan hárjehusas.
Ráhkkaneapmi
Ávžžuhuvvo ahte oahppit barget joavkkuin mas leat njealjis-viđas.
Čálit cealkámuškoarttaid ja diamántaruvttuid (geahča resurssaid vulobealde siiddus), nu ahte dus lea okta čoakkáldat juohke jovkui. Cealkámuškoarttaid ferte čuohppat ja čohkket guovtti látnii, okta mas ii leat kontekstuáliseren, vai sáhttá juohkit daid joavkkuide riekta maŋŋálaga.
Ressursark med utsagnskort og rangeringsdiamanter
Ressursark med utsagnskort og rangeringsdiamanter
Čađaheapmi
Álgu: mii lea vaššihállan?
- 1
Jeara ohppiin movt sii áddejit doahpaga «vaššihállan».
- Geaidda dat váikkuha?
- Leat go sii ieža oaidnán dahje vásihan vaššihállama neahtas, juogo ovttaskas olbmuid vuostá dahje iešguhtege joavkkuid ovddasteddjiid vuostá?
- Guđiide joavkkuide čuohcá vaššihállan min servodagas? (omd. nissonat, homofiillat, transolbmot, muslimat, juvddálaččat, čáhppes olbmot, olbmot geain lea sisafárrejeaddjiduogáš).
- Maid dovdet sii geaidda vaššihállan čuohcá?
- Maid dovdet sii geat leat vihttánat ahte earáide čuohcá vaššihállan?
- 2
Čilge ahte doaba «vaššihállan» lea geavahuvvon gokčat feara makkár sisdoalu:
- Guoská eanet kommuniserenvugiide go dušše «hállan»: sáhttá leat musihkka, video, govat, interneahtta-memat jnv.
- Geavahuvvo beaivválaš hupmamis čilget buot áitagiid ja garraset dehumaniserejeaddji dadjamušaide mat njeidet olmmošárvvu rájes gitta juoga masa mii lea «dušše» bávččagahttá.
Norggas lea láhkagielddus vašuheaddji cealkámušaid vuostá. Ráŋggáštuslága §185 definere lobihis vašuheaddji cealkámušaid nugo «áitit dahje bilkidit soapmása, dahje ovddidit vaši, doarrádallama dahje vuostehágu soapmásii sin
a) liikeivnni dahje nationála dahje čearddalaš ruohttasiidu geažil,
á) religiovnna dahje eallinoainnu geažil,
b) homofiila orienterema geažil, dahje
c) unnit doaibmannávccaid geažil»
Oallugat leat dubmejuvvon vaššicealkámušaid dihte dan mearrádusa mielde (geahča liŋkkas olgešbealde ovdamearkkaid cealkámušaide mat leat lága rihkkun).
Váldooassi
Oahppit maŋŋálastet cealkámušaid konteaksta haga
- 1
Juoge oasseváldiid joavkkuide man leat njealjis ja atte juohke jovkui vuosttaš gubá mas leat cealkámušat (Geahča koarttaid, 1. vuorru).
- 2
Maŋŋálastit koarttaid
Čilge ahte sii leat ožžon guba mas leat duohtavuođa vaššicealkámušat, ja ahte sii galget geahččalit maŋŋálastit daid « unnimus vearrás» «vearrámussii». Dat «vearrámus» ovdamearkkat galget leat dat maid oasseváldit oaivvildit berrejit leat áibbas jávkosis neahtas boahtte áiggis. Jus don háliidat, sáhtát bivdit oasseváldiid atnit ovtta diamántamaŋŋálastinvuogádagain (geahča resurssaid vulobealde). Dalle sáhttet sii oažžut 9 dahje 12 koartta, dađi mielde makkár diamántta atnet. Sii sáhttet maiddái maŋŋálastit cealkámušaid njuolggo linnjái, muhto dat lea veahá áddjábuš.
- 3
Joavkkut ožžot 20 minuhta bargat maŋŋálastimiin.
Go dat leat gárvásat, de sáhttet sii váccašit lanjas geahčadit eará joavkkuid diamánttaid.
- 4
Dáhto muhtun joavkkuid muitalit dievasjoavkkus guđiid cealkámušaid sii vuoruhedje bajimussii, ja manne.
- 5
Čilge konteavsstaid dadjamuš cealkámušaide
Čilge ahte konteavsttas mas cealkámuš lea daddjon, sáhttá leat stuorra mearkkašupmi dasa movt cealkámuš árvvoštallojuvvo. Seamma cealkámuš mii ipmirduvvo leaikan ovtta konteavsttas, sáhttá leat buiga lága rihkkun earás. Su identitehta gii dadjá cealkámuša sáhttá váikkuhit dasa movt cealkámuš árvvoštallojuvvo.
Oahppit maŋŋálastet cealkámušaid konteavsttain
- 1
Juohke jovkui nuppi guba mas leat cealkámušat
Čohkke koarttaid seammás go juogát nuppi gubá cealkámušaid (Geahča koarttaid, 2. vuorru). Čilge ahte sii dál leat ožžon cealkámušaid ođđasit, muhto dán háve dieđuiguin cealkámušaid konteavstta birra. Bivdde sin geahččalit maŋŋálastit koarttaid «unnimus vearrás» «vearrámussii» fas, daiguin ođđa dieđuiguin.
- 2
Joavkkut ožžot 15 minuhta bargat maŋŋálastimiin.
- 3
Siđa muhtun joavkkuid muitalit dievasjoavkkus guđiid cealkámušaid sii vuoruhedje vearrámussan, ja manne.
Tips til gjennomføring:
Mulige kriterier for hvordan vi kan vurdere hatprat:
- Innholdet eller tonen i uttrykket – dette handler om språket som brukes.
- Hvem er målgruppen? Hvem er publikum?
- Virkningen – hvilken effekt uttalelsen kan ha på enkeltpersoner eller samfunnet som helhet.
- Hvilken kontekst/sammenheng blir det ytret i?
- Hvor sentral/hvilken posisjon har den som ytrer seg?
Det kan være lurt å gi deltakerne informasjon om ytringsfrihet og ytringsansvar, slik at de har et grunnlag for å diskutere hva som bør gjøres med de ulike eksemplene på hatytringer. Forholdet mellom moralske og juridiske aspekt kan også løftes fram.
Guorahallangažaldagat
- Movt lei hárjehus din mielas?
- Lei go álki árvvoštallan iešguhtege ovdamearkkaid?
- Ledje go garra soahpatmeahttunvuođat din joavkkus?
- Oinniidet go čielga vealaid gaskal din ja eará joavkkuid diamánttain?
- Geavaheiddet go eavttuid mearridit guđet cealkámušat ledje «vearrábut» go earát?
- Árvvoštalaidet go ovdamearkka dihte gii lei gii dajai cealkámuša dahje galle olbmo ledje geat oidne dan?
- Berrejit go dakkár cealkámušat go dát leat lobálaččat interneahtas? Mat leat ákkat mat bealuštit ja vuosttildit?
- Berrejit go din mielas leat iešguđetlágan rájit «vearrát» sátnái vaši dovddaheamis? Berrešii go mihkkege leat áibbas gildojuvvon?
- Jus oaivvildehpet juoga berrešii leat gildojuvvon, gokko livččiidet bidjan linnjá?
- Guđiid eará vugiid fuomášehpet dustet vaššihállama neahtas?
- Movt livččiidet reageren jus gávdnabehtet dakkár vaššihállama ovdamearkkaid neahtas?
Hárjehusa loahpahettiin sáhttá sáhttá čájehit muhtun ovdamearkkaid vaššicealkámušain maid duođas leat buvttihan duomu:
- NRK: Dievdu dubmejuvvon vášši cealkámušaid geažil
- NRK: Sámirasima-duopmu bissu
- Gohčodii Sumaya Jirde Ali «korrupta kakkerláhkka». Dál lea son dubmejuvvon.
- Jeara lea go ohppiid mielas ártet ahte dakkár cealkámušaid geažil ožžo ráŋggáštusa.
- Makkár fáktoriid deattuhii duopmostuollu?
