Gátto ja stereotypija

Gátto li guotto (jáhko) ietjá ulmutjij birra majt vuodo la dakkár árabut hábbmiduvvam jáhko dan juohkusa birra gåsi sij gulli (identifisieriji). Da li guotto ietjá ulmutjij birra dåssju dan diehti gå sij identifisieriduvvi dan juohkusij, ij val persåvnålasj iesjvuodaj diehti.

Navti máhttep javllat ahte gátto aktugasj ulmutjij muhtem juohkusij tjadni, ij val nav dagu dat ulmusj iesj váset dan juohkusij la tjanáduvvam, valla dan milta makkir juohkusij sån, gænna li da gátto, jáhkká sån gullu.

Juohkkahattjan la muhtem mudduj gátto

Gátto li åbbålasj prosessajda tjanáduvvam, mijá væhttsás psykologijja dåbddomerkajda ja gåktu diedojt åttjudip. Dat lij akta dajs mav Gordon Allport huomájahtij ietjas klassihkalasj girjen The Nature of Prejudice jages 1954. Gátto ælla dakkára ma muhtem ulmutjijn li ja iehtjádijn vas ælla, valla farra l navti jut miján gájkajn li ja la dáhpe gáttojda sjaddat. Gátto li dábálattja.

Navti ij ulmme dárbaha liehket mij galggap gáttoj dagi liehket. Bierri farra liehket kombinasjåvnnå jut binnep gáttojt, iehtjama gáttojt joarkket hásstalit ja árvustallat, ja ábaj gávnnat vuogev gåktu háldadip iehtjama dábijt gáttoj adnema gáktuj vaj nav binnáv gå vejulasj iehtjádijt báktjip.

Makkir åbbålasj mekanisma li de gå gátto tjuodtjeli? Allport vuosedij mekanismajda ma dåbdojda guosski dagu mijá dárbbuj diehtet gåsi gullup ja gudi lip. Avtabuohta garrasit dættodij kognitijva (ietjas dádjadusá ja vásádusá) mekanismajt, mijá vuohkáj gåktu biejadip og kategorisierip bæjválasj duohtavuoda dilev.

«Mij» ja «då iehtjáda»

Ulmutja li sosiála “ielle” gudi definieriji ietjasa nuppe gáktuj. Gávnnap iesjdåbduma dan milta gåsi gullup, gej muodugattja lip. “Mån” definieriv iehtjam muhtem “mij” juohkusij gåsi anáv iesj gulluv. Dat la Tajfel ja Turnera sosiála iesjdåbddoteorijja vuodoájádus (Tajfel ja Turner 1979).

Sosiállapsykologijjan álu aneduvvá dat ienep neutrála nammadus “sisijuogos”. Dán juohkusa vijddudahka máhttá liehket iesjguhtiklágásj, familljajuohkusin masi juo mánnávuodas dåbddåp tjanádum lip, ja stuoráp juohkusijda dagu rijkka (nasjåvnnå) ja åbbånagi ulmusjtjærddaj. Ájádus gáttoj duogen la dárbbo definierit ietjas muhtem sisijuohkusij, “mij”, navti gudi sij ælla, muhtem ålggo-juohkusa ájádusá baktu, “då iehtjáda”.

Jáhko “då iehtjáda” juohkusa birra máhtti liehket negatijvva jali vassjá, valla e dárbaha navti liehket (Brewer 1999). Jáhkko jut “då iehtjáda” li vasjulattja ja aneduvvi ájtton máhttá nannit “mij” juohkusa aktijvuodajt. Dåbdos ássje l jut máhttelis la hábbmit gåjt dakkár gasskaájggásasj aktijvuodajt sierra sebrudakjuohkusij gaskan dalloj gå alot aktan liehket ålgoldis vasjulattjaj jali ájtoj vuosstij. Valla identitiehtta ja tjanástagá doajmmi aj aktan buorre jáhkoj “då iehtjáda” juohkusa birra. Duola degu de moattes bukti nanos ja ájnas familljaaktijvuodajt bisodit váni divna ietjá familjajt vassjodimes.

Sosiála identitiehttateorijja vuodon li sierraláhkáj guokta vuoge gåktu árvustallap mij-juohkusav ietjálágátjin gå “då iehtjáda”. Åvdemusát la miján dakkár dáhpe jut dav juohkusav árvustallap, mav iehtjama juohkusin adnep, buorebun gå “då iehtjáda” juohkusa, nav gåhtjodum sisijuohkusa favorisierim jali bias (tjuoldedum duohta diles). Nubbe ássje l, adnep ietjá juohkusa li ienep muodugattja, ienep homogena gå iehtjama juogos la (ålggo-juohkusa homogenisierim). Akta buorre buojkulvis dasi l gåktu báhko Afrika dáppe Vuonan máhttá dasi aneduvvat gåktu tjielggip nágin ulmutja identitiehtav, madi europalasj nammadus vuorjját aneduvvá. Da buojkuldagá li sæmmi dássásattja, valla Vuonan la álkkep vuojnnet europalasj moattebelakvuodav farra gå Afrihká moattebelakvuodav.

Nievres biele li gal dan tendensas gå árvustallá ietjá juohkusa li ienep muodugattja gå juogos masi iesj gullu. Jus ájttsap nágin nievres bielijt iehtjama juohkusa ulmutjijn, de dá álu tjielggiduvvi juohkusa moattebelakvuohtan ja variasjåvnnån. Dat la dåssju juoga mij guosská avta jali gallegasj ulmutjijda, ij ålles juohkusij. Mij guosská “dåjda iehtjádijda”, de la álkkep jáhkket dan juohkusa aktugasj ulmutjij ulmutjahttema dakkárin mij ålles sijá juohkusij guosská.

Kategorisierim la oasse diedalasj ájádallamis

Gå galggap birásværáldav dádjadit, de hæhttup dav juohkusijda ja slájajda juohket. Kategorisierima álggo l generalisierim – dættodip dåssju daj sierra bednagij muodugasjvuodajda farra gå sieradusájda gå galggap bednagij kategorijjav tjuolldet.

Dákkár juohkem la vuodulasj oasse diedalasj ájádallamis, ajtu dat rájes gå Carl von Linné almodij sjattoj tjuolldemav. Iesj ietjanis ij la mige boasstot gå generalisieri. Ulmusjjuohkusij generalisierim la aj ávkken, jus dav dahkap dalloj gå vattáldagájt oasstep 3-jagágij jali gå gæhttjalip vuobddet nav ållo avijsajt gå majt ber nahkap.

Stereotypija

Gå generalisierimis stereotypija sjaddi, de hásstalusá ihti. Stereotypijja la giddidum generalisierim, dat merkaj jáhkko muhtem juohkusa birra ij rievda jali hiebaduvvá ådå diedoj milta jali gå dajt ulmutjijt iejvvi.

La ham huoman máhttelis nágin aktugasj ulmusj máhttá avta juohkusa tendensajs tjuoldeduvvam. Nav guhkev gå lip rahpasa dakkár tjuolldemijt duostotjit, de soajttá ij la boasstot dajt generalisieriduvvam jáhkojt bisodit. Stigmatisierim dåssju gássjelin sjaddá jus jáhko avta juohkusa birra e rievddaduvá vájku tjielgga buojkulvisájt oadtju dá diedo li boasto.

Jus sihtá stereotypijjajt hieredit de máhttá liehket diehtemvájnogis iesjguhtiklágásjvuodajda ja boasto dádjadusájda, lájttálisát ájádallat ja guoradallat gåktu iesj la, doajmmá ja ájádallá.

Emosjonála mekanismaj diehti l gássjel gáttojt rievddadit

Dággu dåbdo, emosjonála mekanisma, ma doajmmi gå gátto badjáni, dajt kognitijva bielijt iejvviji. Gulájma gåktu definierip iehtjama, iehtjama juohkusav ja gåsi ja gesi gullup “dåj iehtjádij” gáktuj. Dat merkaj gå “dåj iehtjádij” gåvvå rievddá, de vájkkut dat aj gåktu dádjadip jali gåvvidip iehtjama juohkusav, na, gitta iehtjama juohkusáv. Ja ietjas gåvå rievddam la viehka låsep prosæssa gå jut boastodádjadusáv hiebat juoŋga birra mij ij majdik merkaha. Nappu: stereotypijja iehtjádij birra li sávre danen gå da subtsasti gudi mij ietja lip.

Buojkulvis: moatte nuorajda l bállotjiektjam ájnas identitiehtta. Ja iehtjádijda vas, gudi e bállotjiektjamij lijkku, la jur dat gå e bállotjiektjamij lijkku, sijá aktijvuodaj ja identitiehta vuodo. Akta l dat duohta sivva manen ij lijkku juosik, valla álu gávnná dårjav nágin jáhkon bállotjiektjij birra, duola degu sij li dakkár avtagærddásasj ja jieddnás ulmutja gudi dåssju rudájs berusti. Gå bállotjiektjev iejvvi guhti l sihke ájádalle ja væhttsás, de segat dat sijá jáhkvo bállotjiektjij birra, valla sæmmi bále ájttá aj juohkusa dádjadusáv ietjasa birra, juo, ájttá sebrulattjaj jáhkojt dasi mij guosská gudi sij ietja li. Danen la viehka gássjel duodaj miededit jut bállotjiektje li moattebelak juogos.

Gáldo