Nuppástibme

Gátto máhtti tjielggit gåktu fábmo l tjuollot ja iesjguhtik láhkáj juogeduvvam sebrudagán.

Jáhko muhtem sebrudakjuohkusa birra, ma li vijddásit gæjvvanam, máhttá vájkkudit jut ieneplåhkoálmmuk dåhkkit nuppástimev, dat sihtá javllat ássje iesjguhtik láhkáj giehtadaláduvvá dan milta makkir juohkusis la sáhka. Tjielgga buojkulvisá dasi máhtti liehket da klassihkalasj nálleájádallama ma duodastin ja legitimierejin kolonialismav ja oarjevuodav jali jáhko sjiervvesieradusáj birra mij sjiervvenuppástimev tjielggi.

Danen gå ietjas gátto aj máhtti tjuollodimev bisodit ja vaddet allasis ávkijt, de ihkap ij la nav álkke gáttojdis duollit. Muhttijn hæhttu fámov, posisjåvnåv ja ávkijt luojttet váj guotto galggi rievddat. Buojkulvissaj hilggot jáhkov jut nissuna buoremusát doajmmi goaden ja sijdan, merkaj ålmmå hæhttuji nissunijda buorep sajev láhtjet barggoiellemin.

Njuolgga- ja iehpenjuolgga nuppástibme

Árbbedábálasj nuppástibme, jut ulmutjijt badjelgæhttji gudi ælla europalasj, la njuolgga nuppástibme, gå sierra juohkusijt iesjguhtik láhkáj giehtadallap. Valla nuppástibme máhttá aj liehket iehpenjuolgga, gå sierra juohkusijt giehtadallá sæmmiláhkáj de sjaddá tjuollot danen gå juohkusijn li sieradusá gaskanisá.

Akta buojkulvis dasi la gå galgggá doarrodievnastussaj (militerraj) tjáledit, gånnå gájbbeduvvá visses alludahka. Ja gå ålmmå gasskamærrásattjat li alebu gå nissuna, de dákkár gájbbádus ålmmåjt åvdet, vájku njuolgadus ietjastis guosská gájkajda.

Gátto máhtti nuppástimev tjiehkat

Nuppástibme nissunij ja iehpe-europalattjaj vuosstij la árbbedábálattjat læhkám tjielgas gå dat la rahpasit ja diedulattjat dáhpáduvvam. Valla nuppástibme máhttá aj liehket implisihtta, jut sij, gudi nuppástahtti, e ietja vuojne jalik dádjada jut dahki dav ja ihkap e åvvås sidá nuppástit. De máhtti sebrudagán liehket gæjvvanam gátto maj diehti nuppástibme l vuojnnemahtes jali gássjel ájttsat.

Akta buojkulvis implisihtta nuppástibmáj la åhttse namá merkadus, gåhtjoduvá gus barggoságájdahttemij jali i. Guoradallama Oslon, Stavangerin, Biergunin ja Roandemin li vuosedam ulmutjijn gejn li pakistána namá la gaskan 20 ja 25 %binnep máhttelisvuohta jut barggovadde válldá sijájn aktijvuodav gå bargojda åhtsi gå buohtastahttá sijájn gejn li dábálasj Vuona namá, aj dalloj gå ulmutjijn li ållu sæmmi máhtudagá. (Birkelund et al. 2015). Muhtem barggovaddijn soajtti gátto ulmutjij vuosstij gejn li pakistánar namá, valla dutke li aj gávnadam ahte barggovaddij gaskan gudi e dakkár guottojt javla, gávnnu aj nuppástibme. Dat merkaj sijá guotto máhtti liehket ienep implisihtta, nappu e diedulattja.

Nuppástibme skåvlån

Dálla l nuppástibme gieldeduvvam lága baktu, ja noarmma nuppástik la nannusit Vuona skåvllåj sajájduvvam. Åhpadiddje li viek diedulattja jut e galga avtak nuppástit sjierve ja tjerda diehti. Gå diehtep nuppástibme mav ij lágeda máhttá vuolgget iehpediedalasj guottojs, de dat huoman vuoset man ájnas ietjas árvustallam (iesjrefleksjåvnnå) le: Åhpadiddje hæhttu ietjastis gatjádit jus sijá ietjasa kategorisierima ja implisihtta jáhko sieradusáj birra, lisj dal báhtjaj ja næjtsoj gaskan jali europalattjaj ja iehpe-europalattjaj gaskan, máhtti vájkkudit dasi gåktu aktugasj oahppijt giehtadalli.

Skåvlån li ienep oahppe gudi nuppástimev ja rievtesferdugahtes giehtadallamav vásedi gå tjielgga givsedimev. Dav vuosedi båhtusa Oahppijguoradallamis gitta 2012 rádjáj, dalloj gå gatjálvisá nuppástime birra ierit váldeduvvin. Sæmmi bále l dánna sáhka smáv juohkusij birra gejda dat vájkkut. Duola degu subtsastin 2,4 % oahppijs ahte lidjin nuppástimev vásedam doajmmahieredisáj diehti, mij dávk la viehka stuorra oasse skåvlå oahppijs gudi li doajmmahiereduvvam. (https://samforsk.no/Sider/Publikasjoner/Mobbing,-diskriminering-og-uro-i-klasserommet.aspx)

Ienep oahppe dåbddi åhpadiddje nuppásti

Bielle oahppijs, gudi li nuppástimev jali rievtesferdugahtes giehtadallamav vásedam, subtsastin åhpadiddje jali ietjá ållessjattuga skåvlån nuppástin. Dat la åhpadiddjij sæmmilágásjvuoda åvddågåvå vuosstebiellen, mij huomájahttá man ájnas la åhpadiddjáj ietjas guottojt árvustallat ja gåktu oahppijt giehtadallá. Danen gå åhpadiddjen máhtti sihke guotto ja nuppástibme liehket implisihtta, de la aj ållåsijda máhttelis dat, jut oahppe máhttá vásedit almma ietjáláhkáj giehtadallamav vájku vil åhpadiddje ij dav ájtsa.

Skåvlån li aj åhpadiddje gudi sebrudagáv åvdåsti ja navti la siján fábmo. Hásstaliddje klássadilen máhttá åhpadiddje dåbddåt sujna ij la fábmo, ja máhtti diedon aj tjuodtjelit dile goassa åhpadiddje duohta fábmo hásstaluvvá. Valla åhpadiddje ja oahppe aktijvuohta ij la huoman dássásasj: åhpadiddjen la moadda formála ja duohta nævo, oahppe soajtti dajt vuosteldit, valla e máhte mielasa nággit tjadá sæmmiláhkáj gå åhpadiddje ja skåvllå máhttá dahkat.

Gáldo

Birkelund, Gunn Elisabeth et al. (2014). «Diskriminering i arbeidslivet ; resultater fra randomiserte felteksperiment i Oslo, Stavanger, Bergen og Trondheim», Sosiologisk tidsskrift 22, no. 4.

Wendelborg, Christian (2012). «Mobbing, diskriminering og uro i klasserommet. Analyse av elevundersøkelsen». (https://samforsk.no/publikasjoner/mobbing-diskriminering-og-uro-i-klasserommet) NTNU Samforsk.